Kuressaare ametikoolist lahkub õpilasi varasemast vähem

Kuressaare ametikoolist õppeaasta alguses lahkunud õpilaste hulk on varasemate aastatega võrreldes väiksem, kuid lahkumise põhjustest on uus nähtus majanduslikel põhjustel ja perekonna abistamiseks tööle minemine.

Septembrist oktoobri lõpuni on ametikooli sisse astunud ligi 400 õpilasest lahkunud 38, eelmisel aastal oli samal ajal minejaid 63. Lahkumise põhjusi on erinevaid, alates teistesse koolidesse õppima asumisest ja õppimise vastu huvi kaotamisest kuni majanduslike ja perekondlikeni.

Ametikooli infojuht Taavi Tuisk avaldas heameelt, et võrreldes eelmise aastaga liigub trend positiivses suunas. Lisaks tõi ta välja, et samal perioodil on ametikooli tänavu juurde tulnud 42 õpilast, nii et sel aastal ollakse võrreldes 1. septembriga õpilaste arvu poolest praegu plussis.

Lähevad kodule lähemale

Suurem osa lahkujatest – 12 õpilast – on läinud õppima teistesse koolidesse. “Osa saab sisse mõnda üldhariduskooli, osa tuleb kaugelt, aga vaatavad siis, et tahaks kodule lähemal olla ja lähevad mõnda teise kutsekooli,” rääkis Tuisk.

Samas on ka juurdetulijaid teistest koolidest, nii et käib omamoodi liikumine kutsekoolide vahel. Mõned ütlevad ka, et eriala ei sobi.

Uus tähelepanek lahkujate kohta on aga kooli poolelijätmine isiklikel põhjustel, mis mitmel juhul tähendab, et õpilased on sunnitud tööle minema, et parandada pere majanduslikku olukorda. Eelmisel aastal koolist lahkunutest ei toonud sellist põhjust välja ükski, kuigi tööle minemine toodi põhjuseks 9 korral 63-st.

Kõige tõenäolisemad lahkujad on põhikoolijärgsed esmakursuslased. Selliseid oli tänavu 29. Põhikoolijärgseid õppijaid on ametikooli rohkem kui tuhandest õpilasest üle kaheksasaja.

“On selliseid, kes koolis ei käi, ja kui ta koolis ei käi, siis me ei saa teda nimekirjas ka hoida,” tõi Tuisk välja veel ühe lahkujate tüübi. “Me ei saa latti ka väga lõdvaks lasta, et midagi ei pea tegema ja saad lõpuks paberi kätte, see devalveerib teiste lõputunnistust.”

Samas rõhutas Tuisk, et õpilastega, kes tahavad õppida, aga peavad selleks rohkem pingutama, tegeletakse koolis palju, neile pakutakse lisaõpet teiste õpetajate käe all ning on ka võimalus õppida ainult erialaaineid. Viimasel juhul õpilane lõpetades keskkoolitunnistust ei saa, kuid omandab erialased oskused.

Kehvemad paistavad välja

“See, et koolist õppevõlgade pärast välja langetakse, on ikka pikaajaline teekond, millele jääb palju tööd rühmajuhatajate, aineõpetajate, sotsiaalpedagoogi, õppealajuhataja jt inimeste poolt,” rääkis infojuht.
Ta rõhutas, et ei tasu arvata, nagu tuleksid ametikooli õppima vaid nõrgad õpilased.

“Nagu igas koolis, on ka meil valdav osa õpilastest kas keskmikud või siis eriti tublid. Need, kellel on õppimisega probleeme, paistavad lihtsalt rohkem välja ning nende toetamine ja nõustamine võtab palju rohkem energiat.”

Print Friendly, PDF & Email