Linn kavandab järgmiseks aastaks kriisieelarvet

Linn kavandab järgmiseks aastaks kriisieelarvet

 

Kuna majandusprognoosid eelolevaks aastaks pole just kõige optimistlikumad, otsustas Kuressaare linnavalitsus vähendada 2009. aasta eelarve eelnõus algselt kavandatud tulude laekumist veidi enam kui kolme miljoni krooni võrra. See omakorda aga tähendab, et eelarve tasakaalu säilitamise nimel tuleb paratamatult vähendada ka kulusid – üheks kokkuhoiuallikaks on tegevuskulude, eelkõige aga linnaeelarvest töötasu saavate töötajate palga külmutamine.

Linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis ütles Oma Saarele, et vähemalt praegu pole Kuressaare järgmise aasta eelarve eelnõus linnatöötajate palgatõusu kavandatud. Samas lisas ta kohe, et kui tegelik maksulaekumine on prognoositust parem ja kui Eesti majanduse areng reaalselt nii pessimistlikuks ei kujune, on linnavalitsus seadnud töötajate palgatõusu prioriteediks.

Ümbruskonnast eristuda ei saa

“Ükski omavalitsus ei söanda end vastandada ega saa eristuda protsessidest, mis meie ümbruskonnas praegu toimuvad,” selgitas rahandusnõunik linnavalitsuse langetatud otsust. “Sellest tulenevalt tegime ka meie linna järgmise aasta eelarve tuluprognoosi väiksemaks.”

Kui linnavalitsus algselt eeldas, et järgmisel aastal kasvab eelarve tulubaas ühtekokku 14,4 miljoni krooni, siis nüüd on seda summat vähendatud 3,1 miljoni krooni võrra. Peamiselt otsustati vähendada eelarve põhilise tuluallika – üksikisiku tulumaksu – laekumise prognoosi: 142 miljonilt kroonilt 140 miljonile kroonile.

Lisaks tulumaksuprognoosi vähendamisele alandas linnavalitsus veel ka riigieelarve tasandusfondist saadavat loodetavat summat.

Pigem tasub olla ettevaatlikum

“Analüüsides kõiki neid erinevaid ja väga kiiresti muutuvaid prognoose, mida mitmed institutsioonid on Eesti majanduse järgmise aasta arengutendentside kohta andnud,” rääkis Takkis, “jõudsime seisukohale, et praegustes oludes tasuks pigem olla konservatiivsem ja ettevaatlikum. Alati on ju kergem minna pärast ülespoole, kui hakata tegema negatiivset lisaeelarvet.”

Vahemärkusena olgu siinjuures lisatud, et kui veel käesoleva aasta kevadel prognoosisid rahandusministeeriumi analüütikud Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks 3,7%, siis samade allikate suvise prognoosi kohaselt ootab meid aastavahetuse melu ajal ees hoopiski üheprotsendiline majanduslangus.

Mis aga puudutab eelolevat 2009. aastat, siis selles osas ennustab praegune valitsuskoalitsioon, et Eesti majanduses leiab aset uus, 2,6-protsendiline tõus. Tõsi, opositsioon on säärast arvu pidanud üleliia optimistlikuks.

Puudutab umbes 500 inimest

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaks Eesti keskmine palk 2009. aastal kasvama 7,5%. Samas on Eesti Panga analüüsid siin mõnevõrra pessimistlikumad – nende kohaselt peaks keskmise brutopalga kasv jääma kuskile 5% piirimaile, mis on enam vähem võrdne järgmise aasta inflatsioonimääraga (u 6%). See aga tähendab, et järgmisel aastal – s.o kohalike omavalitsuste valimiste aastal – peaks Eestis keskmiselt reaalne elatustase jääma samale tasemele.

Nagu eelpool öeldud, on Kuressaare 2009. aasta eelarve eelnõu kulude osas peamiselt kärbitud linna oma tegevuskulusid puudutavaid artikleid. Mai Takkis ütles siin selgituseks, et kui algselt oli tegevuskulude kasvuks ette nähtud 6,4%, siis nüüd on selleks numbriks vaid 3,7%.

“Säärane tegevuskulude kasv katab vaid kaupade ja teenuste hinnatõusu, millega me paratamatult peame arvestama,” märkis ta. “See aga tähendab, et linnakassast töötasu saavate töötajate palgatõusuks meil praeguste prognooside kohaselt järgmise aasta eelarve esimesele lugemisele minevas eelnõus raha ette nähtud ei ole.”

Töötasu külmutamine puudutab ühtekokku umbes 500 inimest. Kõik nad töötavad kas linnavalitsuses, linna haridus- ja kultuuriasutustes, linna osalusega äriühingutes, sihtasutustes või muudes linnasüsteemi kuuluvates asutustes. Kuressaare koolide ja lasteaedade õpetajaid palga külmutamine puudutada ei tohiks.

Linnavalitsuse rahandusnõuniku sõnul on haridusminister käinud välja lubaduse, et pedagoogide palgamäär peaks järgmisel aastal kasvama 8% võrra. “Kuid see ei tähenda veel sugugi, et iga õpetaja säärase palgatõusu reaalselt ka kätte saab,” täpsustas ta.

Populismi on alati olnud

Kuna eelolev 2009. aasta on valimiste aasta, tekib paratamatult küsimus, kas linnavalitsus sellega seoses ei karda, et volikogus hakkavad eelarve kinnitamisel maad võtma majandusprognoose eiravad populistlikud meeleolud. Mai Takkis: “Vaidlusi on eelarve arutelu ja kinnitamise ajal pidevalt olnud, sest raha on alati vähem, kui seda küsitakse.”

“Kuid antud juhul on tõepoolest tegemist väga raske otsusega, sest linnatöötajate palgatõusu ärajätmisega me paratamatult programmeerime nende inimeste reaalsissetulekute vähenemist,” jätkas ta.

“Tõsi, kuni viimase hetkeni me lootsime, et suudame siin tagada vähemalt 5-protsendilise palgatõusu, mis enam-vähem võrduks järgmise aasta inflatsiooniga ja seega võimaldaks reaalsissetulekud säilitada endisel tasemel. Kuid nagu ma ütlesin, oleks praegustes tingimustes targem käituda ettevaatlikult ning olla konservatiivsem.”


Kuressaare 2009. aasta eelarve lahtised otsad:

Novembris linnavolikokku esimesele lugemisele minevas eelnõus on teatud rahasumma tõstetud reservfondi. Mai Takkise sõnul puudutab see eelkõige neid kulutusi, mille suurust on praegu veel raske täpselt määratleda.

– Nii näiteks pole seni veel midagi teada miinimumpalgatõusust järgmisel aastal, kuigi vastavad läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel algasid juba paar kuud tagasi.

– Lisaks on linnal mitmed käimasolevad hanked, mille maksumus pole praegu veel selge (näiteks kindlustushange, valve- ja patrullteenistuse hange ja liiklusmärgistuse hange).

– Veel on teadmata, kui suures ulatuses kavatseb riik eeloleval aastal hüvitada koolilõunat. Mai Takkis kinnitas: linnavalitsuse seisukoht on, et koolilõuna eest maksmine jääb samadele alustele ja lapsevanemad senisest rohkem maksma ei pea.

Kavandatav laen

Linna järgmise aasta eelarvesse on kavandatud ka kuni 25 miljoni krooni suuruse laenu võtmine. Mai Takkis märkis kommentaariks, et laenu võtmine sõltub väga paljudest teguritest. “Määrava tähtsusega on siin loomulikult asjaolu, millised on laenu tingimused sel konkreetsel hetkel, kui meil raha investeeringute katteks vaja on,” selgitas ta. “Kuid äkki osutavad meie prognoosid üleliia ettevaatlikeks, mis omakorda tähendaks, et me laenu üldsegi ei vaja.”

Print Friendly, PDF & Email