Saarlasest tudeng, kes pöördus mobiiltelefoni varguse pärast Lõuna prefektuuri poole, on luulevormis avalduse ajakirjanduses avaldamise pärast politsei peale solvunud.
Üleilne Postimees avaldas nii tudengi kirja kui ka politsei vastuse, kuid avalduse kirjutanud neiule oli see üllatus.
Neiu jäi mobiiltelefonist ilma Kuressaare–Tartu bussis ning kirjutas selle kohta Tartu politseis blanketile luulevormis avalduse 20. oktoobril.
Uudistetoimetus
Avalduse sisu
Oh meelehärmi
Õhk nõrgub irriteerivat elementi,
otsin menti!
Kas või fragmenti
Herosest, kes sulgeks Shiva destruktiivse silma –
ma jäin oma telefonist ilma!
Nokia, liugklapiga muusikamobiil
kadunud kui tuuleiil.
Mind ürab kahtluseuss,
et kurikaelad samast rahvusest,
mis Natalja Gontšarova,
võib-olla nendel nimeks Vladimir, Vova.
Ja veel kolm seltsimeest,
kes irdund teest,
kus kõnnib kõlbeline kodanik.
Ja tulid peale Pärnust,
sellest areaalist, kus sagedane
nähtus lehemädanik,
kuulasid muusadest hüljatud muusikat,
nende maneerid olid luusivad
ja nende pilgud aplalt peatumas
mu õnnetul eelmainit’ telefonil.
Täiega pime –
kuritöökeskkond imeline
(mind hülgas riim)
Pauluse peatus, kuritöö veatus
asjade loopärane seatus –
jah, kui oled spinoza.
But I’m just a girl from counttryside.
Kui sa õigel ajal teele ei asu,
ei ole jooksmisest kasu.
Tänan tähelepanu eest,
see sündis Kuressaare–Tartu bussis
Ja kahju 3000 eesti krooni.
Politsei vastus
Te muret mõistame
ja meelehärmi
Sest paraku kui seeni
mida pärmil
võib soojas paljuneda rodus
nii kahjuks vargaid ilmuda
võib võõrsil
ja ka kodus
Et maailm siiski paremaks
saaks kas või mõni sentki,
Teil paluks tulla politseisse –
või Teie keeli – menti
Et saaksime
seal viia läbi süüteomenetlust
Kus Teilt kui kannatanult lisaks
paluksime seletust,
mille abil täpsustada
võimalikult veel
saaks telefoni varastanud
kurjade portreed
Ja kuigi kõva häälega
ei lubadusi hüüa me
Siiski Teid neil murepäevil
abistada püüame
Natuke nõmedavõitu. Stiilis “sain lapse”.
No lasi silma looja norskav neid,
no ei olnud selja taga politseid.
See on küll kurb kui neiu solvunud on. Minu arvates on see viimaste aastate parim huumor üldse ja sellise järelkaja üle peaks igaüks pigem uhke olema. Niigi vähe nalja ja rõõmu siin vihmases sügises, selline vahva lugu teeb kõigil tuju heaks:)
Aitäh autoritele andeka ja uudse asjakäsitluse eest! Ja rõõm on näha, et huumorisoon ka politseinikel alles on, see on väga oluline omadus ja näitab, et vaatamata karmile tööle pole inimeseks olemist unustatud.
Solvuda pole küll mõtet! Nii andekas lugu ja oleks kahju, kui sinu andekusest teised osa poleks saanud! Võta asja naljaga – täpselt nii nagu luuletuse kirjutasid.
Kui igat asja, mis juhtund ilma peal, saad luule vormis papril panna, siis lootus eal ei kustu.Sul elu alles ees, hullematki ja paremat veel näed. See mobla pole veel maailma lõpp. Ei õnnelik saa olla see, kel näpud pikad ees. Ole ikka tubli ja mõnsa, sest huumor aitab edasi.