Riik hakkab turgutama biosfääri kaitseala (2)

Eesti riik kavandab meetmeid, et tuua Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala välja madalseisust, kuhu see langes pärast kaitseala maakondlike keskuste laialisaatmist.

Neljapäeval toetas vabariigi valitsus säästva arengu seaduse täiendamist sätetega, mis tagavad biosfääri kaitsealade jaoks vajaliku õigusruumi ning võimaldavad BKA-ga seonduvaid tegevusi jõulisemalt jätkata.

“Üks asi, mis meil kindlasti lähiajal ees seisab, on täie jõu ja tõsidusega kokku panna bio-sfääri kaitseala programm, mis võtaks kokku kogukonna huvid ja looks tegutsemiseks raamistiku,” ütles Oma Saarele keskkonnaministeeriumi nõuniku kt Hanno Zingel, kes nimetas programmi koostamist uueks etapiks biosfääri kaitseala ajaloos.

1989. aastal loodud Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala tegevus sai tagasilöögi keskkonnaminister Heiki Kranichi ajal, kui kaotati ära kaitseala haldamisega tegelenud keskused Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsil. 2003.

aastal loodi kaitsealaga tegelemiseks Sihtasutus Biosfääri Programm, mille liikmed on uurimiskeskus Arhipelaag (Hiiumaal), Saarte Puhas Keskkond (Saaremaal), Kihnu väina merepark ja Läänerannik (Vormsil).

Üsna pea sai selgeks, et sihtasutus ei suuda kaitseala riikliku juhtimise järel tekkinud lünka täita, sest kohalik initsiatiiv oli ebapiisav.

Uurimiskeskuse Arhipelaag juhatuse liige, hiidlane Toomas Kokovkin ütles Oma Saarele, et kaitseala programmi koostamine annab võimaluse taastada kaitseala haldamisel koordineeritud tegevus.

 “Pärast keskuste sulgemist hakkas tegevus alla käima, praegu on administratiivses mõttes täielik vaikelu,” lausus Kokovkin.

Hanno Zingel ütles, et uute keskuste loomist praegu plaanitud pole ning programmi eestvedajaks jääb edasi Sihtasutus Biosfääri Programm.

“Selge on see, et biosfääri kaitseala vajab rohkem tähelepanu ja kindlasti peab riik kaitseala erinevates tahkudes toetama, kuid see ei saa olla ka ainult riiklik ettevõtmine,” rääkis Zingel.

Rääkides kaitseala staatuse kasutegurist siinsele majandusele, lausus Zingel, et toimiv

biosfääri kaitseala on heas mõttes rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk, mis annab võimalusi erinevate projektide ja ettevõtmiste elluviimiseks.

Toomas Kokovkini sõnul peaks koostamist ootav kaitseala programm pakkuma alternatiive, kuidas tegeleda saarelises keskkonnas energeetikaga, kuidas majandada kohalikku ressurssi või kuidas arendada niši mõttes paremini turismitööstust.

Biosfääri programmiala on ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) programmiga “Inimene ja bio-sfäär” haaratud ala, kus kaitstakse loodust ja kogu elukeskkonda kultuuri, teaduse ja hariduse vahenditega.

Lääne-Eesti saarestiku bio-sfääri kaitseala hõlmab Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi ja Muhu saare koos neid ümbritseva merega.

Maailmas on 520 biosfääri kaitseala, mida koordineeritakse Pariisist UNESCO ökoloogiateaduste divisjonist. See tähendab võimsat üleilmset võrgustikku ja tihedat rahvusvahelist koostööd.