Saaremaa ainus slõuganiteaduste emeriitprofessor, putukate ja lillede noppija ning kartulimardikate hingeelu asjatundja prof Kosmos on veendunud, et ei piisa sellest, kui oma slõugan on vaid Saaremaal, Kuressaarel ning igal vallal ja külal.
Professori sõnul on turismi seisukohast suisa eluliselt tähtis, et oma slõugan oleks vähemalt igal tänaval.
“Ma ei ole Kuressaare linnas veel ühtegi turisti näinud, kes otsiks, kus see linn siis on,” rääkis professor. “Ikka küsitakse, kuidas minna ühele või teisele tänavale.” Professori meelest ei ole hästi hoitud saladus see, kus meie saar on, vaid see, kuidas siin asju üles leida.
Seepärast võiks tema arvates iga tänava algusesse ja lõppu ning keskele ja ristmikele panna üles suured üle tänava bännerid, et kõik teaks, mis värk on. “Avaliku käimla varjupaik!”, “Spaade pöörises!”, “Näopiirkonda füüsilise valu tekitamise kolmnurk!”, “Uue Säästuka embuses!”
Niisiis tahab professor öelda, et slõuganid peavad olema praktilise sõnumiga, mitte kahtlased või kahtlustama panevad. Eesti slõuganit süvitsi uurinud professor kinnitab, et “Welcome to Estonia” ei tööta, sest tegemist on tervitusega, kuid kuskil pole öeldud, mida inimene siin tegema peaks või et ta üleüldse oodatud on.
Eesti slõugan peaks tema sõnul kõigi näitajate järgi olema “Viina saab poest kella kümneni!” “Sellega on kõik öeldud, ning me teame täpselt, kes meil siin käivad,” kinnitas professor.
Samuti näeb professor Kosmos oma vaimusilmas, et neid tänavate slõuganeid peaks levitama üle maailma õhu- ja meresadamates ning tänavatele slõuganite panemise ideest võiks saada Saaremaa nokia, mida eksportida mujale.
“Näiteks võiksime otsida oma tänavatele sõprustänavaid,” arvas professor. “Tallinna Smuuli või Tehnika tänava elanikud saaksid tulla siia visiidile, vaatama, kuidas siinsed Tallinna ja Smuuli tänava elanikud elavad.”
Toimuks siseturism, integratsioon, leiaksime uusi sõpru ja tuttavaid. Need tänavad, millel ei ole nimekaimu, võiksid alustada ülemaailmset tänavanimede muutmise protsessi, mis tooks taas rahvaid kokku ning inimesi vaatama, kuidas mujal elatakse.
Nii oleks professori arvates slõuganitest ja sellisest brändimisest rohkem kasu ning reaalselt tuleks ka turiste.
“See oleks miinimumprogramm, kui tahame oma saarel ka järgmistel suvedel turiste näha,” märkis professor. “Kui rahvas majanduskriisist kosub, saab rikkamaks, siis tuleb astuda samm edasi kuni selleni, et oma slõugan oleks igal ilmakodanikul, ning mida rohkem, seda vägevam!”
Professoril on enda tutvustamiseks miljardeid slõuganeid. Tegemist on väga ainulaadse ja mitmekülgse isikuga, keda üheainsa slõuganiga pole lihtsalt võimalik tutvustada.
Niisiis on Kosmos teadustöö käigus välja töötanud tarkvara slõuganite genereerimiseks, mis mahub iga kodaniku mobiiltelefoni. Piisab ainult nupule vajutamisest ja slõugan kuvatakse ekraanile ning seejärel saadetakse automaatselt kõigisse turismiasutustesse, lennujaamadesse, sadamatesse ning turismiga seotud veebilehtedele ja kõikvõimalikele tabloodele.
Professor on juba saanud tuhandeid telefonikõnesid kõikjalt maailmast. Ühe Inglise liiga jalgpallimängu ajal sai professor 5000 sms-i, milles kõik otsisid võimalust temaga silmast silma kohtumiseks selgitamaks välja, miks professori slõugan ilmus mängu ajal skoori asemele.
“Ma olen alati rõõmsalt valmis nendega kohtuma, sest muuseas olen ma ka tabloode ning jalgpalliskooride doktorant kohalikus sõltumatus uurimisasutuses,” sõnas Kosmos.
Einar S.Pett