Toomas Kasemaa: ma kaitsen saarlaste huve võimalikel ja võimatutel juhtudel (3)

 

Eile vastas Oma Saare lugejate ühistransporti puudutavatele küsimustele Saare maavanem Toomas Kasemaa.

Millal saarlane saab jälle normaalse graafikuga lennukiga mandrile sõita (mõtlen graafikut, nagu oli Aviesi ajal)?

Hetkel kehtivast lennugraafikust on varasemaga võrreldes puudu vaid kolm reisi nädalas. Selleks, et lennugraafikut muuta (lende juurde lisada), on vajalik täiendav tulu. Lennuliini tulud on pärit kahest allikast – ühistranspordi toetusest ja piletitulust. Graafikut saab seega tihendada kahel viisil – riigipoolset dotatsiooni tõstes või piletitulu (reisijate arvu) suurendades.

Lennugraafiku väljatöötamisel arvestati mitme tarbijagrupi nõudmistega. Selleks et lennuliiklus end õigustaks, tuleb teha kompromiss erinevate huvigruppide soovide ja vajaduste vahel. Lennugraafiku kinnitamisel tuli arvestada ka Kuressaare lennujaama lahtiolekuaegadega.

Lennuliin peab ennast ise ära majandama ja vastama võimalikult paljude klientide lennuvajadustele Euroopas väljakujunenud standardite kohaselt. Me vaatame päris tihti, kuidas on korraldatud meie naabrite elu teistel saartel – näiteks Gotlandil või Bornholmil.

Neil saartel lennuliiklust eraldi ei toetata, kuid majanduslik nõudlus hoiab lennuliiklust heal järjel. Tahame Saaremaal jõuda sama tulemuseni. Riiklike toetusvahendite osas oleme jõudnud seisukohale, et toetust peab kasutama seni, kuni jõuame tasuva lennuliikluseni.

Reisijate arv Kuressaare ja Tallinna vahelisel lennuliinil on käesoleva aasta oktoobris kolmandiku võrra suurem kui 2007. aasta oktoobris. Kui reisijate arv suureneb veelgi, on võimalik arutada Estonian Airi juhtkonnaga ka graafiku tihendamise võimalusi.

Ent põhjalikumaid analüüse nõudluse kohta koos võimaliku lennugraafiku korrigeerimisega saab teha alles mõne aja pärast, sest iga uus lennuliin ja lennuliini teenindav ettevõte vajab teatavat sisseelamise aega. Lennunduses on see tavaliselt kolm kuud ja enam.

Oktoobrikuu täitumust mõjutasid peale ametikooli konverentsil osalejate lendude ka alla kahesajakroonised piletid osale lendudele. Ainult kuu on vist ikka väga pisku aeg hõiskamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
Intervjuu eesmärgiks ei ole hõiskamine ja kokkuvõtete tegemine, vaid ühistransporti (eelkõige lennuliiklust) puudutavatele küsimustele vastamine. Ma ei hõiska, kui annan ülevaate hetkestatistikast.
Tundub, et maavalitsuse ametnikud on suures eufoorias asjaolust, et Saaremaale sõiduks võib praegu osta lennukipileti igal pool maailmas, isegi Hispaanias olevat ostetud. Kas lülitumine rahvusvahelisse broneerimissüsteemi on tähtsam, kui lennuliikluse sobitamine kohalike elanike vajadusi arvestavaks?

Rahvusvahelisse broneerimissüsteemi lülitumine ei olnud lennuhanke konkursitingimustes – tegemist on lisaväärtusega, mis kaasnes uue vedaja liiniletulekuga. Broneerimissüsteem võimaldab saarlasel paremini planeerida oma reisi välismaale ja välismaalasel Saaremaale.

Hanke käigus hindasime reisijakoha maksumust, lennu maksumust ja lendude arvu olemasoleva dotatsioonisumma ulatuses.

Maavalitsuse osakonnajuhataja kt Mika Männiku seisukoht, et ei tohi “omadel ja võõrastel” vahet teha jne, on ülimalt naiivne ning ajaks vähemalt n-ö vanade EL liikmete ametnikud naerma, kuna on teada, et nt Prantsusmaa ametnikud veavad kõikides asjades kodupoole nii palju kui võimalik. Kas olete nõus või mitte ?

Ma ei ole nõus sellega, et euroopaliku maailmapildi kujunemine on naivistlik ja ajab n-ö vanade liikmesriikide ametnikud naerma. Kui mõnes riigis või piirkonnas on mingi soodustus kehtestatud, siis kehtib see tavaliselt kõigile. Olgu see siis õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustus ISIC-kaardi alusel või mõni muu soodustus.

 Euroopas ei ole kehtestatud turistidele eraldi piletihindu, keelatud kusagile sissepääsu naistele ja lastele või kehtestatud muid diskrimineerivaid piiranguid. Kui Soome saarestike vahel kurseerivate parvlaevade kasutus on tasuta, siis on see tasuta kõigile – hoolimata sellest, kas auto kannab Soome, Eesti või Venemaa registreerimisnumbrit.

Piirkondlike ja valdkondlike soodustuste eest Euroopas loomulikult võideldakse ja seda peame tegema ka meie, kuid seda ei saa teha mõnd inimrühma mingil põhjusel diskrimineerides. On olemas reeglid, mida tuleb järgida.

Kui tsitaat “Kui mõnes riigis või piirkonnas on mingi soodustus kehtestatud, siis kehtib see tavaliselt kõigile” peaks paika pidama, siis kuidas seletada praamipiletite soodushindu saarte püsielanikele (sooduskaartide olemasolu)? Parvlaevadel on püsielanike huvide arvestamine n-ö euroopalik, aga lennunduses mitte?

Võrdõiguslikkus teenuse saamisel ja kehtestatud soodustused on kaks eri asja. Soodustuse maksab kinni soodustuse andja.

Soodustuse võib kehtestada omavalitsus, riik või mõni huvitatud isik. Antud juhul peab rahalised vahendid saarlaste soodustusteks riigieelarvesse planeerima majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigieelarve kinnitama aga riigikogu.

Seejärel on võimalik ka kehtestatud soodustus kinni maksta. Parvlaevade reisijapiletite osas saarlastele soodustusi ei ole.

Kui palju peaks langema EA lendude täitumus, et hakataks mõtlema saarlastele sobivama graafiku peale?

Kui Estonian Airi lendude täitumus väheneb, siis peame hakkama mõtlema mitte graafiku tihendamisele, vaid hõrendamisele – seda eelkõige rahalistel kaalutlustel. See aga tähendaks võitlemist tagajärgedega, mitte põhjustega.

Olen püüdnud viia maavalitsuse tööd enam põhjustega tegelemise peale. Kui reisijate arv Tallinna ja Kuressaare vahelisel lennuliinil peaks mingitel asjaoludel vähenema, tuleb maavalitsusel koos Estonian Airiga analüüsida põhjusi, miks lennuki täitumus on langenud, ning otsida vahendeid ja võimalusi täitumuse suurendamiseks.

Väidan, et Tallinn–Kuressaare–Tallinn lennugraafik on paika pandud alustel, et Estonian Airil on nendel kellaaegadel vabad lennukid. Kas nõustute minuga või ei, ja kuna arvatavasti ei nõustu, siis millised on teie argumendid?

See väide peab osaliselt paika, sest lennuk saab Kuressaarde lennata vaid sel juhul, kui ta on lennugraafikusse planeeritud.

Lennugraafiku koostamisel arvestati sellega, et lendudega saaksid kaetud kõige suurema nõudlusega nädalapäevad – reede, pühapäev ja esmaspäeva hommik. Maavalitsuse poolt seatud tingimuseks oli ka see, et vähemalt kolmel tööpäeval nädalas peab lennuk lendama nii hommikul kui ka õhtul.

Kas 53% täitumus pole mitte pooltühi lennuk? Ma loodan, et te ei hakka vastuses hämama pooltühjast veeklaasist… et kellele pooleldi täis, kellele pooleldi tühi!

Optimistina ütlen, et rohkem kui 50%-lise täitumuse korral on tegemist pooltäis lennukiga – oktoobrikuu lendude täitumus ulatub tänase päeva seisuga juba 60%-ni, mis on esimese kuu kohta väga hea tulemus.

Arvestada tuleb ka sellega, et Estonian Airi lennuk mahutab kaks korda rohkem reisijaid kui eelmise vedaja Aviesi lennuk.

Arvudes tähendab see järgmist: 2007. aasta oktoobris lendas Kuressaare ja Tallinna liinil 1005 reisijat, 2008. aastal on oktoobris juba lennanud või endale pileti ostnud 1570 reisijat.

Ma usun, et kasvanud ei ole mitte ainult turistide, vaid ka saarlaste osakaal. Esimene kuu on kaasa toonud rekordarvu reisijaid. See tõestab, et lennuliiklus Kuressaare ja Tallinna vahel toimib ning inimesed kasutavad aktiivselt seda võimalust mandri ja saare vahel liikumiseks.

Kumba tähtsustate oma töös enam, kas saare alalisi elanikke või turiste? Päris kindlasti ei saa need võrdsed olla.

Ma tähtsustan oma töös seda, et ma teen oma tööd võimalikult hästi – kaitsen saarlaste huve võimalikel ja võimatutel juhtudel. Esiteks, saarlasele peab olema tagatud võimalikult hea ühendus Tallinnaga ja ka teiste ümberkaudsete pealinnadega – see võimaldab saarlasel tunda ennast vabana suhtlemisel muu maailmaga ja istuda vajadusel oma asjade ajamiseks otselennukile.

Teiseks, meist huvitatud inimestel – äripartneritel, avalikus sektoris töötavatel inimestel, haridustöötajatel, turistidel jne – peab olema sama hea võimalus meiega suhelda.

Kellelgi ei tohiks tekkida võimalust öelda, et me asume kusagil kättesaamatus punktis ja meiega (saarlastega) ei ole lihtsalt füüsiliselt või ajaliselt võimalik suhelda. Kas need aspektid on võrdsed, jätan teie otsustada. Mina pean neid mõlemaid saarlaste huvideks.

Kas EA reklaamlause “s(p)aare-maa” ei viita ühemõtteliselt sellele, et tegu on ikkagi turistidele mõeldud lennuliiniga, mitte saarlastele igapäevaseks asjaajamiseks mõeldud transpordivahendiga?

Tänase seisuga on transiitreisijate (ehk turistide) osakaal Tallinna ja Kuressaare vahelisel lennuliinil väga väike (umbes 2%) ning enamik reisijatest kasutab liini mandri ja saare vahel liikumiseks. Spaaturistidele on mõeldud eelkõige pühapäevane (riikliku dotatsioonita ehk kommertsalustel toimuv) lend.

Bussiliiklus kui murelaps

Veere rahva sõidumured lahendas maavanem nii, et maakonnaliinid peavad ulatuma vallakeskusse, see aga, kuidas inimesed sinna ja tagasi koju saavad, olevat üksnes vallavalitsuse mure.

 Lugesin sellest vastusest välja, et maavanema eesmärk on jätta kogu maakonnas maakonnaliinid Kuressaarest sõitma ainult otse vallakeskusse, seal tuleb inimestel ümber istuda valla transpordile – on see siis buss, veoauto või hobusevanker, kuidas vald suudab.

Millal selline süsteem kogu Saare- ja Muhumaal toimima hakkab? Praegu ju sõidavad bussid Kuressaarest paljudes valdades siiski ka teistesse küladesse peale vallakeskuse.

Ma ei ole kunagi öelnud, et Veere rahva ja ka teiste Saare maakonna elanike sõidumured on ainult omavalitsuste asi. Meil on selliseid kohti maakonnas päris palju, kuhu maakonnaliini buss sõidab vaid mõnel päeval nädalas, aga vald korraldab õpilaste transpordi kooli ning vanurite sõidutamise arsti juurde ja poodi.

Soovime koostöös omavalitsustega tekkinud probleemid lahendada ja pakkuda kõigile osapooltele vastuvõetavat varianti.

See tähendab, et maavalitsus panustab riikliku dotatsiooni näol ühe osa ja omavalitsus teise osa inimeste liikumisvajadusi rahuldavasse transpordisüsteemi.

Kohalike elanike vajadusi rahuldav transpordivahend ei pea tingimata olema 40 reisijakohaga liinibuss, millega sõidab vaid paar inimest.

Kütusehinnad on suvega võrreldes langenud üle 4 krooni. Kas reisijateveo ettevõtetelt on võimalik nõuda piletihinna langetamist? Tuletan meelde, et lisaraha nõuti häälekalt siis, kui kütusehinnad tõusid 14-lt 19-le kroonile. Nüüd on langenud 19-lt 14.50-le.

Hetkel me piletihinna alandamist ei kaalu, sest piletitulu katab ainult ühe kolmandiku sõidu tegelikust maksumusest. Kaks kolmandikku bussifirmade kulutustest tasub riik dotatsiooni kaudu.

 Küll aga vaatab maavalitsus igakuiselt üle bussifirmadele makstava dotatsiooni summa. Makstav dotatsioon kütusehinna langedes kindlasti väheneb.

Loe ka juhtkirja