Looduskaitse alla võetud maa omanik süüdistab riiki tühjas töös

Kaarma valla mehe Aare Aasa pere maatükile kolis mõni aasta tagasi elama must-toonekurg, mistõttu ala kuulutati looduskaitsealuseks. Mees on aga kindel, et ta soovib riigilt asendusmaad, mitte rahalist kompensatsiooni, kuna talle sobiv maatükk on leitud.

Eesti Päevaleht Online kirjutas, et paraku ei saa Aasa soov ilmselt täidetud, kuna käesoleva aasta 1. augustil jõustusid looduskaitseseaduse muudatused, millega lõpetati vahetamismenetlused ja sätestati omandamisele ülemineku põhimõtted.

Valitsuse määruse muudatused omandamise menetluskorra osas, millega täpsustati kinnisasja väärtuse määramise aluseid, jõustusid tänavu 27. oktoobril.

“Minu maa on kuulutatud esimese kategooria looduskaitsealaks. Ma ei saa seda üldse kasutada, ei saa näiteks küttepuid teha, sest majandustegevus on seal kategooriliselt keelatud,” rääkis Aasa.

Aare Aasa poja Alari nimel oleva looduskaitsealuse maatüki ümbervahetamist taotlev avaldus laekus maa-ametisse 2005. aasta märtsis.

Aasa lisas, et riik on kulutanud sobiliku maatüki väljamõõtmise ja märgistamise peale juba suure summa raha.

Samuti on ka mehe enda rahakott maavahetusega seonduvate sõitude ning sidekulude tõttu umbes 3000 krooni ulatuses õhemaks jäänud.

“Meile pakuti vahepeal kahte maatükki, kuid need polnud mulle vastuvõetavad, sest seal polnud midagi peal ning need asusid minu elukohast kaugel,” rääkis Aasa.

“Viimati mulle pakutud maatükk hinnati juba ära, võeti pinnaseproovid. Ma oleksin saanud 1,8 hektari võrra väiksema tüki, kuid ma olin ka sellega nõus, aga kui jõudsime nii kaugele, et tehing ära teha, siis seda ministeeriumi poolt enam ei allkirjastatud,” lisas ta.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi teatas, et uue süsteemi puhul on kriteeriumiks raha.

“Looduskaitseliste piirangutega maade vahetamise puhul oli asendusmaade otsimine, kooskõlastamine ja väärtuse võrdlemine küllaltki subjektiivne,” lisas minister.

“Nüüd nad saavad looduskaitseliste piirangutega maad müües raha, millega on võimalus osaleda riigimaa ostu-müügi oksjonitel ükskõik missuguses kohas üle Eesti, sealhulgas ka oma kodukandis,” rääkis Tamkivi.

Keskkonnaministeeriumi andmetel ootab oma maa eest hüvitust 1. oktoobri seisuga 783 inimest või juriidilist isikut, kellest mõned on esitanud taotluse maadevahetuseks juba ligi kümme aastat tagasi.

Uudistetoimetus