ONLINE: Maavanem vastas lugejate küsimustele (33)

Neljapäeval vastas OS lugejate ühistransporti puudutavatele küsimustele Saare maavanem Toomas Kasemaa.

Aitäh kõigile küsijatele! Loodan, et sain anda küsimustele ammendavad vastused.

Kui tsitaat “Kui mõnes riigis või piirkonnas on mingi soodustus kehtestatud, siis kehtib see tavaliselt kõigile” peaks paika pidama, siis kuidas seletada praamipiletite soodushindu saarte püsielanikele (sooduskaardite olemasolu)? Parvlaevadel on püsielanike huvide arvestamine nö euroopalik, aga lennunduses mitte? Tänan.
Võrdõiguslikkus teenuse saamisel ja kehtestatud soodustused on kaks eri asja. Soodustuse maksab kinni soodustuse andja. Soodustuse võib kehtestada omavalitsus, riik või mõni huvitatud isik. Antud juhul peab rahalised vahendid saarlaste soodustusteks riigieelarvesse planeerima majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigieelarve kinnitama aga Riigikogu. Seejärel on võimalik ka kehtestatud soodustus kinni maksta. Parvlaevade reisijapiletite puhul saarlastele soodustusi ei ole.

Kas on mõeldud bussiliine likvideerides ka sellele, et jätkuks normaalne ühendus valdade keskustega? 900 liini aasta jooksul ära kaotada… Normaalne ühendus… mitte mingi poolpidune silma järgi vaadatud.
Oleme sellele mõelnud ja jätkuvalt seisukohal, et ühendus vallakeskustega peab säilima. Oleme tellinud firmalt Positium ühistranspordiuuringu, milles analüüsitakse senist transpordikorraldust Saare maakonnas ja tehakse ettepanekud uue liinivõrgu kavandamiseks.

Mis on saanud koruptandi süüdistusest mis teile esitas.Juhan Parts? Kas te olede teinud midagi seaduse vastast mis kahjustab Saare maakonda?
Ma ei ole teinud midagi seadusevastast, mis kahjustab Saare maakonda. Juhan Parts on esitatud süüdistust hiljem ajakirjanduses nimetanud “filosoofiliseks mõisteks”, mitte seadusejärgseks süüdistuseks. Sellel süüdistusel ei olnud mingit alust. Esitasin antud juhtumi kohta avalduse kaitsepolitseile korruptsioonisüüdistuse uurimiseks. Kaitsepolitseiamet ei leidnud minu tegevuses korruptsiooni tunnuseid.

Oktoobrikuu lennuliinde täituvust mõjutasid peale ametikooli konverentsil osalejate lendude ka alla kahesajakroonised piletid osadele lendudele.Ainult kuu on vist ikka väga pisku aeg hõiskamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks?Ehk vaataks mis juhtub kui hinnad hinnakirjajärgseks lähevad ja rahvaliikumne talvekiiruse võtab.Ja siis paari kuu pärast hõiskaks sama kõvasti,kui hõiskaks…
Intervjuu eesmärgiks ei ole hõiskamine ja kokkuvõtete tegemine, vaid ühistransporti (eelkõige lennuliiklust) puudutavatele küsimustele vastamine. Ma ei hõiska, kui annan ülevaate hetkestatistikast.

Miks kaotati pühapäevane hilisem Kuressaare-Tartu bussiliin? See oli eriti sobilik läänesaarlastele, ka Kotlandi kandist inimestele. Kindlasti võimaldas see liin kõigil saarlastel ja saarlaste külalistel paar tundi nädalavahetusel kauem olla Saaremaal.
Antud juhtumil on tegemist kommertsliiniga, mida riik rahaliselt ei toeta. Riik annab küll välja kommertsvedude teostamiseks vajalikke liiniveo lubasid, et vältida liinide ajalisi kattumisi, kuid ettevõte otsustab, milliseid liine ta opereerib ja millistel perioodidel (kas aastaringselt või mitte) ta seda teeb. Nimetatud liinil osutas veoteenust AS SEBE, seetõttu saab sellele küsimusele vastata AS SEBE.

Tundub, et maavalitsuse ametnikud on suures eufoorias asjaolust, et Saaremaale sõiduks võib praegu osta lennukipileti igalt poolt maailmast, ning isegi Hispaaniast olevat ostetud. Kas lülitumine rahvusvahelisse broneerimissüsteemi on tähtsam, kui Kuressaare ja Tallinna vahelise
lennuliikluse sobitamine kohalike elanike vajadusi arvestavaks?
Rahvusvahelisse broneerimissüsteemi lülitumine ei olnud lennuhanke konkursitingimustes –tegemist on lisaväärtusega, mis kaasnes uue vedaja liiniletulekuga. Rahvusvaheline broneerimissüsteem võimaldab saarlasel paremini planeerida oma reisi välismaale ja välismaalasel Saaremaale. Hanke käigus hindasime reisijakoha maksumust, lennu maksumust ja lendude arvu olemasoleva dotatsioonisumma ulatuses.

Mika Männiku seisukoht, et ei tohi “omadel ja võõrastel” vahet teha jne. on ülimalt naiivne ning ajaks vähemalt nö vanade EU liikmete ametnikud naerma, kuna on teada, et nt. Prantsusmaa ametnikud veavad kõikides asjades kodupoole nii palju kui võimalik. Kas olete nõus või mitte ?
Ma ei ole nõus sellega, et euroopaliku maailmapildi kujunemine on naivistlik ja ajab n-ö vanade liikmesriikide ametnikud naerma. Kui mõnes riigis või piirkonnas on mingi soodustus kehtestatud, siis kehtib see tavaliselt kõigile. Olgu see siis õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustus ISIC-kaardi alusel või mõni muu soodustus. Euroopas ei ole kehtestatud turistidele eraldi piletihindu, keelatud kusagile sissepääsu vaid naistele ja lastele või kehtestatud muid diskrimineerivaid piiranguid. Kui Soome saarestike vahel kurseerivate parvlaevade kasutus on tasuta, siis on see tasuta kõigile – hoolimata sellest, kas auto kannab Soome, Eesti või Venemaa registreerimisnumbrit.
Piirkondlike ja valdkondlike soodustuste eest Euroopas loomulikult “võideldakse” ja seda peame tegema ka meie, kuid seda ei saa teha mõnd inimrühma mingil põhjusel diskrimineerides. On olemas reeglid, mida tuleb järgida.

Väidan, et Tallinn – Kuressaare – Tallinn lennugraafik on paika pandud alustel, et Estonian Airil on nendel kellaaegadel vabad lennukid. Kas nõustute minuga või ei ja kuna arvatavasti ei nõustu, siis millised on Teie argumendid?
See väide peab osaliselt paika, sest lennuk saab Kuressaarde lennata vaid sel juhul, kui ta on lennugraafikusse planeeritud. Lennugraafiku koostamisel arvestati sellega, et kõige suurema nõudlusega nädalapäevad – reede, pühapäev ja esmaspäeva hommik – saaksid lendudega kaetud. Maavalitsuse poolt seatud tingimuseks oli ka see, et vähemalt kolmel tööpäeval nädalas peab lennuk lendama nii hommikul kui ka õhtul.

Lennugraafiku väljatöötamisel arvestati võimalike lendajate (saarlased, mandrilt tulevad reisijad ja välisturistid) nõudmiste ja lendamisharjumustega. Selleks, et lennuliiklus end õigustaks, tuleb teha kompromiss erinevate huvigruppide soovide ja vajaduste vahel. Lennugraafiku kinnitamisel tuli arvestada ka Kuressaare lennujaama lahtiolekuaegadega. Kuressaare lennujaam saab ööpäevas lahti olla järjest 12 tundi, pikem lahtiolekuaeg vajab täiendavat tööjõuressurssi.

Lgp maavanem käisite tänavu enne laevaliikluse algust Ruhnus, selgitamas Saaremaa Laevakompanii rasket olukorda ja õigustamas ebanormaalset olukorda laevaliikluses Eesti ja Ruhnu vahel. Mõni päev hiljem lugesime lehest: “Laevanduskontserni Saaremaa Laevakompanii puhaskasum kerkis 2006. aasta 3,6 miljonilt kroonilt 54,8 miljoni kroonini eelmisel aastal. Märgatava osa kasumist – 37,7 miljonit krooni – sai ettevõte kahjude hüvituse ja viivisena, selgub ettevõtte eelmise majandusaasta aruandest. Saaremaa Laevakompanii kontserni müügitulu kasvas mullu ligi viiendiku 322,6 miljoni kroonini. 80 protsenti müügitulust moodustas reisijate ja sõidukite merevedu. Müügitulu sisaldab muu hulgas riigilt ja omavalitsuselt saadud ligi 145 miljonit krooni. Merevedude omatulud jäid ettevõttel mullu 2006. aasta tasemele.” Selliste numbrite valguses tundub Teie visiit Ruhnu saarele mõnitusena nagu ka laevaliikluse lõpetamine septembri kuus. Kas tõesti poleks saanud vähemalt korra või kaks kuus korraldada “Aegna” reise Ruhnu saarele, et saare elanikud oleks saanud normaalselt valmistuda talveks, tuua saarele vajalike suuremaid asju, mis lennukiga on võimatu?
See on ju ainult positiivne, kui Saaremaa ettevõte kasumit teenib ja seda laevaliinide edasiseks arenguks kasutab. Viidatud uudises ei ole sõnagi Ruhnu liini kahjumi kohta, millest annavad ülevaate maavalitsusele saadetud aruanded. Vastavalt ühistranspordi seadusele peab avaliku liiniveo lepingu täitmisel katma konkreetse lepingu kulud riiklikust toetusest ja osutatava teenuse tuludest. Muid vahendeid – kasumit, tulusid teistelt teenustelt ja liinivedudelt – on kasutada keelatud. Sellised on riiklikud nõuded ja isegi, kui Saaremaa Laevakompanii sooviks oma mujal teenitud kasumit Ruhnu saare laevaliikluseks kasutada, oleks see ebaseaduslik tegevus.
Navigatsioonihooaja pikkus Ruhnu saarega peetava laevaühenduse jaoks oli vallaga kooskõlastatud ja vastav info kõigile kättesaadav. Maavalitsus on alati vastu tulnud omavalitsuse põhjendatud taotlusele ja võimalusel korraldanud erireise Ruhnu saarele nii laeva kui ka lennuki või helikopteriga.

Kas EA reklaamilause “s(p)aaremaa” ei viita ühemõttliselt sellele, et tegu on ikkagi turistidele suunatud lennuliiniga, mitte saarlaste igapäevaseks asjaajamiseks mõeldud transpordivahendiga?
Tänase seisuga on transiitreisijate (ehk turistide) osakaal Tallinna ja Kuressaare vahelisel lennuliinil väga väike (umbes 2%) ning enamik reisijatest kasutab liini mandri ja saare vahel liikumiseks. Spaaturistidele on suunatud eelkõige pühapäevane (riikliku dotatsioonita ehk kommertsalustel toimuv) lend.

Kui palju peaks langema EA lendude täituvus, et saarlastele sobivama graafiku peale mõtlema hakataks?
Kui Estonian Airi lendude täituvus väheneb, siis peame hakkama mõtlema mitte graafiku tihendamisele, vaid hõrendamisele – seda eelkõige rahalistel kaalutlustel. See aga tähendaks võitlemist tagajärgedega, mitte põhjustega. Olen püüdnud viia maavalitsuse tööd enam põhjustega tegelemise peale. Kui reisijate arv Tallinna ja Kuressaare vahelisel lennuliinil peaks mingitel asjaoludel vähenema, tuleb maavalitsusel koos Estonian Airiga analüüsida põhjusi, miks lennuki täituvus on langenud, ning otsida vahendeid ja võimalusi täituvuse suurendamiseks.

Ruhnu lennuväljale paigaldati plastkate. Kas on lootust, et liini Pärnu-Ruhnu-Kuressaare hakkab teenindama suurem lennuk?
Saare maavalitsusel on sõlmitud leping neljaks aastaks lennundusettevõttega Luftverkehr Friesland Brusema und Partner KG. Leping kehtib veel kaks aastat ja selle aja jooksul jätkatakse kokkulepitud tingimustel sama suure lennukiga. Järgmise hanke tingimuste koostamisel arvestame ruhnlaste lennuvajadustega ja otsime selleks sobiva lennuki. Oleme ka varem koostanud hanketingimusi koos vallavanemaga ja teeme seda ka edaspidi. Plastikkate annab varasema ajaga võrreldes ruhnlastele suurema lennukindluse sügisel ja kevadel – ajal, kui lennuk pehme lennuraja tõttu lennata ei saanud.

Kui mingi ime kombel toimub Saaremaal haldusreform ja kõik omavalitsused liituvad üheks omavalitsusesks, kas siis garanteerib Maavalitsus (Riik) ühistranspordi ainult liinil Saaremaa Maavalitsus – Saaremaa Vallavalitsus?
Kui Saare maakonnas viiakse läbi haldusreform ja meil saab olema ainult üks omavalitsus, siis tuleb muuta maakondliku ühistranspordi korraldamise eest vastutajat. Sellisel juhul on maakondlikud liinid ühe omavalitsuse liinid ja nende liinide korraldamise eest vastutab omavalitsus. Koos ühistranspordi korraldamise funktsiooniga tuleb maavalitsusel sel juhul üle anda ka senised rahalised vahendid selle ülesande täitmiseks.

Veere rahva sõidumured lahendas maavanem nii, et maakonnaliinid peavad ulatuma vallakeskusse, see aga, kuidas inimesed sinna ja tagasi koju saavad, olevat üksnes vallavalitsuse mure. Lugesin sellest vastusest välja, et maavanema eesmärk on kogu maakonnas jätta maakonnaliinid Kuressaarest sõitma ainult otse vallakeskusse, seal tuleb inimestel ümber istuda valla transpordile – on see siis buss, veoauto või hobusevanker, kuidas vald suudab. Millal selline süsteem kogu Saare- ja Muhumaal toimima hakkab? Praegu ju sõidavad bussid paljudes valdades Kuressaarest siiski ka teistesse küladesse peale vallakeskuse.
Ma ei ole kunagi öelnud, et Veere rahva ja ka teiste Saare maakonna elanike sõidumured on ainult omavalitsuste asi. Meil on selliseid kohti maakonnas päris palju, kuhu maakonnaliini buss sõidab vaid mõnel päeval nädalas, aga vald korraldab õpilaste transpordi kooli ning vanurite sõidutamise arsti juurde ja poodi. Soovime koostöös omavalitsustega tekkinud probleemid lahendada ja pakkuda kõigile osapooltele vastuvõetavat varianti. See tähendab, et maavalitsus panustab riikliku dotatsioonist näol ühe osa ja omavalitsus teise osa inimeste liikumisvajadusi rahuldavasse transpordisüsteemi. Kohalike elanike vajadusi rahuldav transpordivahend ei pea tingimata olema 40 reisijakohaga liinibuss, millega sõidab vaid paar inimest.

Tere, maavanem! Kütuse hinnad on suvega võrreldes langenud üle 4 krooni. Kas reisijateveo ettevõtetelt on võimalik nõuda piletihinna langetamist? Tuletan meelde, et lisaraha nõuti häälekalt siis kui kütusehinnad tõudid 14-lt 19-le. Nüüd on langenud 19-lt 14.50-le. Mida vastad maavanem?
Hetkel me piletihinna alandamist ei kaalu, sest piletitulu katab ainult ühe kolmandiku sõidu tegelikust maksumusest. Kaks kolmandikku bussifirmade kulutustest tasub riik dotatsiooni kaudu. Küll aga vaatab maavalitsus igakuiselt üle bussifirmadele makstava dotatsiooni summa. Makstav dotatsioon kütusehinna langedes kindlasti väheneb.

Tere, minu küsimus oleks selline. Leheloos ütlete te et ruhnlastele tagatakse odav pilet kuna riigiasutused asuvad Kuressaares. Kas saarlastele hakatakse siis mingil ajal pakkuma ka soodsat sõitu Pärnu, kuna elu näitab, et tõmbekeskuseks kujuneb ikkagi Pärnu?
Maakondadevahelist bussiliiklust Eestis reeglina ei doteerita. Enamik avalikest teenustest on Saare maakonna elanikele kättesaadavad Kuressaarest. Ruhnu on hetkel Pärnu suunal toimuva transpordiühenduse doteerimisega erand. Pärnusse toimuvad lennud seetõttu, et lennuk, millega liini teenindatakse, baseerub Pärnu lennuväljal, kuna Kuressaares puuduvad lennuki hoidmiseks vajalikud tingimused. Sellepärast on maavalitsus võimaldanud ruhnlastel ka Pärnusse soodsamalt lennata.

Lp Maavanem. Kas 53% täituvus pole mitte pooltühi lennuk? Ma loodan, et te ei hakka vastuses hämama pooltühjast veeklaaslist…et kellele pooldeldi täis kellele pooleldi tühi!
Optimistina ütlen, et rohkem kui 50%-lise täituvuse korral on tegemist pooltäis lennukiga – oktoobrikuu lendude täituvus ulatub tänase päeva seisuga juba 60%-ni, mis on esimese kuu kohta väga hea tulemus. Arvestada tuleb ka sellega, et Estonian Airi lennuk mahutab kaks korda rohkem reisijaid kui eelmise vedaja Aviesi lennuk. Arvudes tähendab see järgmist: 2007. aasta oktoobris lendas Kuressaare ja Tallinna liinil 1005 reisijat, 2008. aastal on oktoobris juba lennanud või endale pileti ostnud 1570 reisijat. Ma usun, et kasvanud ei ole mitte ainult turistide, vaid ka saarlaste osakaal. Esimene kuu on kaasa toonud rekordarvu reisijaid. See tõestab, et lennuliiklus Kuressaare ja Tallinna vahel toimib ning inimesed kasutavad aktiivselt seda võimalust mandri ja saare vahel liikumiseks.

Miks ei võinud endine lennugraafik ka endiseks jääda?
Praeguse lennugraafiku näol on tegemist kaalutletud kompromissiga, mis arvestab hinna ja kvaliteedi suhet.

Ilmselt pole riiklik dotatsioon lennuliikluse korraldamiseks enam samas mahus nagu eelmisel aastal, sest igal pool toimub kulude kärpimine?
Esialgsetel andmetel säilib 2009. aasta lennudotatsioon käesoleva aasta tasemel.

Ükski lennugraafik ei saa kunagi kõigile ühtemoodi sobida- see mis sobib ühele, ei sobi jälle teisele. Sild saare ja mandri vahel oleks ainus, mis võimaldab kõigil neile sobival ajal sõita ja ringi liikuda. Kas selles osas on midagi kuulda?
Püsiühenduse kavandamine jätkub ja seda tööd koordineerib maanteeamet. Hetkel tegeletakse sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Rohkem infot leiab püsiühenduse kodulehelt: http://www.mkm.ee/index.php?id=8701

Kui lennugraafik muutub (ma loodan et muutub kuna rahvas seda soovib) siis millal oleks lähim aeg selleks?
Põhjalikumaid analüüse nõudluse kohta koos võimaliku lennugraafiku korrigeerimisega saab teha alles mõne aja pärast, sest iga uus lennuliin ja lennuliini teenindav ettevõte vajab teatavat sisseelamise aega. Lennunduses on see tavaliselt kolm kuud ja enam.

Miks kaotati soodustus(lendamise) õpilastele ja üliõpilastele? Kas seda oleks võimalik taastada?
Soodustusi ei kaotatud. Soodushinnaga piletid on väikelastele (0 – 2 aastat), lastele (2 – 14 aastat), noortele (15 – 24 aastat) ja seenioridele (vanemad kui 65 aastat).

Samas kui kohalikud lehed räägivad lennugraafiku sobimatusest on lennukid täis ja pileteid suhteliselt raske saada. Millega seda seletada?
Siin on mitmeid põhjuseid – üks on kindlasti inimeste soov uus lennufirma “ära proovida”. Teine põhjus on piletimüügi võrgu avardumine – Kuressaare lendudele on võimalik pileteid osta praktiliselt kogu maailmast. Estonian Airil on 13 müügiesindust Euroopas. Samuti annab parema võimaluse suurem lennuk – nõudlust tippaegadel saab senisest paremini rahuldada. Ja muidugi on positiivselt mõjunud Estonian Airi poolt korraldatud tutvumiskampaania, mille raames sai osta soodsa hinnaga lennupileteid.

Kas saarlaste nn sunnismaisus on osa meie identiteedist vöi diskrimineerib meid?
Mind isiklikult saarel elamine ei häiri. Nagu ei häiri ka see, et meri meid igast küljest ümbritseb ja tormi ajal alati liikuma ei pääse. Ma usun, et meie identiteet tuleneb väga paljuski saarest – me soovime probleemid ise ja ilma kõrvalise abita ära lahendada. Me tunnetame, et saar on elu keskpunkt – kõik muu tiirleb meie ümber. Kuressaare on linn ja imelik on kuulda Saaremaal viibiva tallinlase ütlust, et ta soovib linna minna, pidades sealjuures silmas mitte Kuressaaret, vaid Tallinna.

Kas on kunagi mõeldud taastada olukord, kus saarlastel oleks praamiületusel eelis (kaks järjekorda nt)?
Hetkel toimivast Väinamere Liinide piletimüügisüsteemist on võimalik osta eelispilet väga pika aja peale ette ja ükski saarlane ei jää sellest vajaduse korral ilma. Seetõttu ei ole vajalik tekitada eraldi järjekordi ja seega ka probleemi. Näiteks: kes on saarlane ja kes mitte – kas tuleks lähtuda rahvastikuregistri andmetest, kinnisvara omamisest või sünnipärasest õigusest? Inimestel ei tohi teha vahet teenusele juurdepääsu osas, lähtudes saarlusest või mittesaarlusest. Kõigil peab olema tagatud kiire pääs saarele.

Mida on maavalitsus teinud selle heaks, et saarlaste nö sunnimaisus (liikumispiirangud) kaoks?
Maavalitsus toetab Suure väina püsiühendusese loomist ja on alati oma võimaluste piires selleks läbiviidavaid eeltöid (uuringuid) toetanud ning olnud muul viisil nõu ja jõuga abiks.

Kas nõustute minu väitega: mandri elanik liigub mööda Eestimaad siis, kui ta seda soovib, Saaremaa elanik siis, kui tal seda võimaldatakse?
Saarel elamine tähendab teistsuguseid tingimusi kui Mandri-Eestis elamine. Parvlaevaliiklus tähendab laevade sõiduajaga arvestamist, seda ka sõiduautoga liigeldes. Kuid ka Mandri-Eesti inimesed ei saa meid külastada siis, kui nad tahavad, vaid üksnes siis, kui laevaliiklus toimib.

Kas maavalitsus saa(ks)b pidurdada saare elanike vähenemist? Kuidas?
Saaremaa elanike arvu vähenemine tähendab minu jaoks seda, et me ei ole oma naaberpiirkondadega võrreldes piisavalt konkurentsivõimelised. Rahvastiku vähenemise põhjuseid on palju – madal sündivus, hiiliv haldusreform ja otsustustasandite ning riigi töökohtade liikumine saarelt välja, palgavahe suuremate keskustega, kõrgharidusega noorte inimeste töökohtade puudus, vähem võimalusi vaba aja veetmiseks, saareline asend ja sellest tulenev piiratum liikumisvabadus ja veel mitmed muud põhjused. Saare maakonna paremaks arenguks oleme koostanud arengustrateegia ja selle rakenduskava, millega soovime neid mõjutusi kas korvata või vähendada. Oleme kaasanud strateegia koostamisse ja rakendamisse nii avaliku, kolmanda kui ka erasektori. Samas teeme ettepanekuid ka riikliku ja Euroopa tasandi poliitikatesse. See peab parandama kokkuvõttes meie elukeskkonda ja muutma seda konkurentsivõimelisemaks ning pidurdama inimeste arvu vähenemist maakonnas.

Kumba tähsustate oma töös enam kas saare alalisi elanikke või turiste? Päris kindlasti ei saa need võrdsed olla.
Ma tähtsustan oma töös seda, et ma teen oma tööd võimalikult hästi – kaitsen saarlaste huve võimalikel ja võimatutel juhtudel. Esiteks, saarlasele peab olema tagatud võimalikult hea ühendus Tallinnaga ja ka teiste ümberkaudsete pealinnadega (Stockholm, Riia ja Helsingi) – see võimaldab saarlasel tunda ennast vabana oma suhtlemisel muu maailmaga ja istuda vajadusel otselennukile oma asjade ajamiseks. Teiseks, meist huvitatud inimestel – äripartneritel, avalikus sektoris töötavatel inimestel, haridustöötajatel, turistidel jne peab olema sama hea võimalus meiega suhelda. Kellelgi ei tohiks tekkida võimalust öelda, et me asume kusagil kättesaamatus punktis ja meiega (saarlastega) ei ole lihtsalt füüsiliselt või ajaliselt võimalik suhelda. Kas need aspektid on võrdsed, jätan teie otsustada. Mina pean neid mõlemaid saarlaste huvideks.

Kui palju olite Teie kui maavanem teadlik lennuliikluse konkursi korraldamise tingimustest ja nende alusel otsuste tegemistest? (Mõtlen küsimuse teise poole all nüüdseks saare elanike liikumisvabaduse piiramist)
Maavanemana olen ma teadlik kõigist otsustest, millele alla kirjutan. Lennuhange ja selle alusel sõlmitud leping kannavad maavanema allkirja. Saareelanike liikumisvabandust alla kirjutatud leping ei piira, vaid annab juurde suurema liikumisvabaduse nii saarlastele kui ka saarlaste äripartneritele ja turistidele. Suurema lennuki puhul on võimalik teenust tarbida ka suuremal arvul saarlastel

Milllal saarlane jälle normaalse graafikuga saab lennukiga mandrile sõita? (ma mõtlesin selle all sellist graafikut, nagu oli aviesi ajal).
Hetkel kehtivast lennugraafikust on varasemaga võrreldes puudu vaid kolm reisi nädalas. Selleks, et lennugraafikut muuta (lende juurde lisada), on vajalik täiendav tulu. Lennuliini tulud on pärit kahest allikast – ühistranspordi toetusest ja piletitulust. Graafikut saab seega tihendada kahel viisil – riigipoolset dotatsiooni tõstes või piletitulu (reisijate arvu) suurendades.

Lennugraafiku väljatöötamisel arvestati mitmete tarbijagruppide (saarlased, mandrilt tulevad reisijad ja välisturistid) nõudmistega. Selleks, et lennuliiklus end õigustaks, tuleb teha kompromiss erinevate huvigruppide soovide ja vajaduste vahel. Lennugraafiku kinnitamisel tuli arvestada ka Kuressaare lennujaama lahtiolekuaegadega.
Käesoleval aastal toimunud lennuhanke korraldamisel ja lepingu sõlmimisel võtsime aluseks põhimõtte, et lennuliin peab ennast ise ära majandama ja vastama võimalikult paljude klientide lennuvajadustele Euroopas välja kujunenud standardite kohaselt. Me vaatame päris tihti, kuidas on korraldatud meie naabrite elu teistel saartel – näiteks Gotlandil või Bornholmil. Neil saartel lennuliiklust eraldi ei toetata, kuid majanduslik nõudlus hoiab lennuliiklust heal järjel. Tahame Saaremaal jõuda sama tulemuseni. Riiklike toetusvahendite osas oleme jõudnud seisukohale, et toetust peab kasutama seni, kuni jõuame tasuva lennuliikluseni.
Reisijate arv Kuressaare ja Tallinna vahelisel lennuliinil on käesoleva aasta oktoobris kolmandiku võrra suurem kui 2007. aasta oktoobris. Kui reisijate arv suureneb veelgi, on võimalik Estonian Airi juhtkonnaga arutada ka graafiku tihendamise võimalusi. Ent põhjalikumaid analüüse nõudluse kohta koos võimaliku lennugraafiku korrigeerimisega saab teha alles mõne aja pärast, sest iga uus lennuliin ja lennuliini teenindav ettevõte vajab teatavat sisseelamise aega. Lennunduses on see tavaliselt kolm kuud ja enam.

SAMAL TEEMAL

Regionaalminister: maavalitsus ei tõlgenda seadust inimeste kahjuks

Transpordiuuring on ikka veel pooleli

Tagamõisa rahva bussimure ajas valla maavalitsusega riidu

Toomas Kasemaa: maakonnasisene ühistransport vajab korrastamist

Lennugraafik tekitab protesti

Saaremaa lennuliini täitumus on olnud üle 50 protsendi

Veel kord piletihindadest Tallinn–Kuressaare liinil

Saarlastele ei meeldi lennufirma hinnapoliitika

Print Friendly, PDF & Email