“Normaalne,” kiidavad noorkotkad Merise mehiste meeste metsalaagrit (3)

MEISTERDAVAD PINKI: Noorkotkad Martin (paremal) ja Steven hakkasid improviseeritud materjalist pinki tegema, sest vanad pingid olid ära väsinud.

Täna lõpeb Merisel noorkotkaste toimetulekulaager, kus koolivaheajal kolmeks päevaks kogunenud noored näitasid oma metsas orienteerumise oskusi ning sisustasid aega seiklemiste ja luuremängudega. Lisaks pidid poisid ise tegema kõike laagri elu-oluks vajalikku.

Laagriülem Heimar Põld tõi näiteks, et poisid ehitasid ise seiklusraja, mis koosnes üle jõe tehtud purretest ja takistusribadest. Igapäevasematest asjadest valmis poiste endi käe all kogu laagri söök. Seda küll koka valvsa silma all.

Kui Oma Saar eile laagris käis, lõpetasid laagrilised laskmisvõistlust. Kuna tulirelvaga tohib tulistada vaid tiirus, siis kasutati laagris õhupüsse.

Osa poisse ehitas improviseeritud köögile kividest põrandat, sest õhtune vihm tegi maa märjaks, osa ootas lõunasöögi valmimist ning teised tegid puid ja meisterdasid istumiseks pinki.

Miks tulevad noored mehed koolivaheajal märga pimedasse metsa? “See on huvitav,” teatasid Kaali noorkotkad Kevin, Rain ja Aleksander nagu ühest suust. “On lõbus, saab uusi tutvusi,” kostis teiste seast.

Poiste sõnul olid pikad rännakud kohati rasked, aga huvitavad ning nad olid väga rahul, et koolivaheajaks sai metsa tuldud. Eriti meeldis neile öine orienteerumine.

Kännu otsas istunud Kärla noorkotkastele Karlisele, Danielile, Henrile ja Jannole meeldis öine orienteerumine samuti, kuid nad pidid tunnistama, et eksisid selle ajal ka ära. “Koordinaatide leht kadus ära,” märkisid nad.

Poisid olid laagris juba mitmendat korda ning tegelikult oskavad nad orienteeruda küll.

Kärla poisid ütlesid sama üksmeelselt, et laagris meeldis neile kõik. “Ootame õhtust luurekat!” Koolivaheaega eelistavad nad metsalaagris veeta, sest see on põnevam kui kodus. “See on ka puhkamine!”

Veidi vähemaks jäi puhkust ehk eelmisel ööl, kui Kaali poisid otsustasid öösel kell kolm oma telgis ahju kohal pelmeene praadida. Sellega kaasnenud melu hoidis ärkvel.

Mis puutub sügisesse niiskusse, siis sellest pole üldse lugu. “Ega ilmas pole asi, asi on riietuses,” kinnitasid noored mehed. Poisid tegid ise ka puid, mida kümnekohalistes telkides sooja hoidmiseks ahjudes põletati.

Noortel silma peal hoidnud kaitseliitlased kinnitasid, et kõik oli väga kena ning noored pidasid end hästi ülal. “Nad on meil korralikest kodudest.” Positiivne oli nende sõnul see, et poisid viitsisid kõike kaasa teha, ei istunud ka jõudehetkel niisama, vaid otsisid endale tegevust.

Näiteks hakkasid Kuressaare ja Mustjala poisid endale istumiseks käepärastest vahenditest, naelu ja kruvisid kasutamata, pinki meisterdama. “Hommikul lõime esimesed vaiad maasse,” teatasid poisid. Pingi ehitamine võeti ette, sest vanad pingid hakkasid ära väsima.

Esimest korda laagris viibinud Steven Mustjalast ütles, et laagris on normaalne ning et ta on väga rahul, et vaheajal metsalaagrisse tuli.

Varem ei ole ta elus öövalvet pidanud ning ka kaardi järgi orienteerumine oli uus asi. Eile arvas ta küll juba, et tõenäoliselt metsa ära ei eksiks, kui kaart käes on.

Laagriülem kinnitas, et poisid on tublid. 11 aastat kestnud laagritraditsioon kestab edasi.

Kui Oma Saare ajakirjanikud laagrist ära tulid, oli olukord rahulik. Üks laagriline oligi ju teatanud, et talle meeldib metsas, sest seal on hea rahulik ja saab närve puhata.

Samas oli õhus tunda põnevust õhtuse luuremänguga seoses. Päris öösel ootas poisse aga ööhäire.

Merise laagris oli 32 noort alates 10. eluaastast. Poisid kuuluvad noorkotkaste Kihelkonna, Kärla, Kuressaare, Mustjala ja Kaali-Pihtla rühma.