2. november – hingedepäev (1)

2. november – hingedepäev

 

November on meie kalendris hingedeaeg. Hingedepäev, 2. november, on tulnud meie kultuuri katoliiklusest (päev pärast kõikide pühakute päeva) ja surnutepüha luterlusest (lääne kirikuaasta viimane pühapäev).

Ka õigeusu kirikutes peetakse hingedeajal eriliselt palvusi surnute (siit ilmast äraläinute, uinunute) eest. “Ei ole ühtki inimest, kes maa peal elades poleks pattu teinud… võta seepärast vastu meie palved nende (surnute) eest…”

Hingepalve näitab meie usku surnute ülestõusmisse ja armastust ligimese vastu. Me usume, et palve aitab neid, lohutab ja kergendab nende olukorda teises ilmas. See on nagu joota janust, toita näljast või katta külmetajat selles elus. Midagi muud peale palve me oma uinunutele aga enam anda ei saa.

Inimene säilib isikuna ka pärast bioloogilist surma, seepärast meenutame inimest pärast tema uinumist nimega (nii nagu ka elu ajal). Sünnipäev asendub lihtsalt surmapäevaga ehk taevase sünnipäevaga.

Inimlik mälu on piiratud ja me ei mäleta kõikide surnud omaste nimesid, aga keda mäletame, tuleks palves nimeliselt meeles pidada. Kui ei ole võimalik ise kirikusse minna, võib surnute nimekirja anda preestrile. Seda igal liturgial läbi aasta ja mitte ainult surnute mälestamise ajal. Nimekirja lõppu tuleks lisada “ja kõigi nende omaste eest”, sest Jumal teab ja mäletab ka neid, keda meie enam ei mäleta.

Kirik ei ole leidnud paremat väljendit surma iseloomustamiseks kui “uinumine”. Uinumise hetkel lahkub hing kehast ja “püüdleb headustesse”. Ta jääb ootama ülestõusmist enne viimset kohtupäeva kohas, mis antakse talle vastavalt elatud elule. Ka lastele on kõige parem selgitada suremist ja surma uinumise (magama jäämise) näitega. Sest igale uinumisele järgneb ärkamine ja ülestõusmine.

Andku Jumal rahulist puhkamist kõigile meie uinunud omastele ja kõigile, kes on usuga ja ülestõusmise lootuses siit ilmast ära läinud. Palvetame nende eest nii palju kui võimalik selles kiires elus. Siis antakse ka meile siit ilmast lahkudes meie hingede eest palujaid. Andku Jumal ka meile endile rahulist, patuta, häbita maise elu lõppu ja head kostmist Kristuse viimse kohtu ees.

Print Friendly, PDF & Email