
AVATUD VÄRAVAD: Need väravad peavad nüüd kogu aeg lahti olema, sest kohus otsustas, et juurdepääs tagapool asuvatele kinnistutele peab avatud väravatega tagatud olema.
Naabritel üle oma maa käimise keelanud Nasva elanik jäi kohtus kaotajaks ja peab edaspidi lubama kahel naabriperel teed kasutada kokku 400-kroonise aastatasu eest.
“See on ülekohus. Miks on elus ikka nii, et rikkad võidavad,” kurtis Oma Saarele kohtus kaotajaks jäänud Nasva elanik Alma Liigsoo. Ta väitis, et kinnistute omanikud, kes tema õuest läbi käia tahavad, võiksid ise palju otsema tee teha.
Naabritevaheliseks tüliõunaks on kruusakattega Tuletorni tänav Nasval, mis kulgeb Liigsoo maja juurest läbi ja viib tupikusse. Kahe viimase majani jõudmiseks kasutatakse Liigsoo krunti.
Hants Saabase ja Teet Kurmiste sõnul hakkas Liigsoo 2007. aasta suvest mööda Tuletorni tänavat sõitvatele sõidukitele takistusi tegema.
Esmalt lasi ta tee äärtesse tassida suuri kive. Liigsoo põhjendas tegu sellega, et tee oli auklik ja autojuhid kasutasid aukude vältimiseks sõitmiseks tema muru ning siis ta otsustaski sinna kivid panna, et autod muru ei rikuks.
Kui Hants Saabas 2007. aasta oktoobris mõned teeaugud ära täitis, siis kaevas Liigsoo naabrite sõnul täitekruusa välja ja vedas oma õue.
Kui 2008. aasta kevadtalvel oli teel vaja lumetõrjet teha, blokeeris Liigsoo teehöövli sõidu ja seega jäi teiste elamuteni viiv teeosa lahti ajamata. Samuti pani ta teele naabritele läbisõidu keelava sildi.
Vald tahtis lepingut
Tänavu märtsis tegi Kaarma vallavalitsus Liigsoole ettepaneku sõlmida vallaga leping eratee avalikuks kasutamiseks. Vallale vastu saadetud kirjas märkis naine, et lubab oma maad praegu kasutada, kuid edaspidi piirab krundi aiaga.
Naabrile soovitas naine ise endale juurdepääsuteed teha.
11. aprillil tegid naabrid ettepaneku teeservituudi seadmiseks, kuid kirjas antud tähtajaks oli selge, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ning asi tuleb lahendada kohtus.
Suvel esitasidki Saabas ja Kurmiste Liigsoo vastu hagi.
Liigsoo hagi ei tunnistanud ning leidis, et tema kinnistule hagejate kasuks teeservituudi seadmine ei ole õige.
Kohtus väitis naine, et vajab maad, mis jääb tee alla, endale kasutamiseks. Naine tahab sinna nimelt keldri ehitada.
Ta lisas, et naabrimeestel on mitu võimalust teha tee mujalt kui läbi tema kinnistu. Liiklus häirivat tema rahu ning esialgsete kavade kohaselt pidanud iga kinnistu omanik väljapääsu Sõrve maan-teele endale ise välja ehitama.
Pole muud ligipääsu
4. septembril viis kohus kohapeal läbi ka paikvaatluse, mille käigus veendus, et hagejate kinnistud ei piirne avaliku teega ning kinnistutele on ainsaks juurdepääsuks käesoleval ajal vaidlusalune tee.
Ka vallavalitsus leidis, et Saabase ja Kurmiste kinnistutelt on avalikule teele juurdepääs võimalik ainult mööda Tuletorni tänavat.
Kaarma vald on avaldanud arvamust, et juurdepääsu ei tohi sulgeda väravatega, sest see takistab avaliku teenuse osutamist elanikele.
Kohus otsustas määrata juurdepääs hagejate kinnistutele ajutise juurdepääsuna, kuni alalise juurdepääsu asukoha määramiseni planeeringumenetluses.
Kohtuotsus ei ole veel jõustunud, ning Liigsool on õigus esitada 30 päeva jooksul kaebus Tallinna ringkonnakohtule.
Loe ka juhtkirja
Antud lugu tuletab meelde seika ameerika filmist, kus white man wins again ning vaesel neegril, kes tünga saab, ei jää muud üle kui kiruda: “f*** the cracker, thats what I say”. Liigsoo kasutab enda krundile pääsemiseks samuti tuletorni tänavat, mis enne Liigsoo krunti üle naabrimehe maa kulgeb. Seetõtti on äärmiselt inetu lugu, et proua Liigsoo seal üleüldse sõna võtab.
pole normaalne et keegi võõras üle teise inimese maa lihtsalt sõitab
Oma saar valetab!
Kui Kaarma vallavalitsuse ametnikud on lubanud kruntide väljamõõdistamised nii, et juurdepääsu teed hagejatele pole korraldanud, siis tuleks see tee nüüd nende kulul ka rajada. See on täielik ju jamps, et üle teise eramaa sõidetakse !! Proual aga oleks soovitav asuda koheselt oma plaani elluviimist ning oma kelder ehitada omale krundile.
Ja kui proua teebki keldri , mis siis teised naabrid peavad tegema, rentima kopteri et koju saada. Valla kohus on teha teele srvituut või kui see ei lähe läbi siis sundvõõrandama teealuse maa. Uue tee ehitamine vist ei ole eriti võimalik kuna ümberingi on samuti eramaad ja vaevalt keegi tahaks, et tema maale kus enne pole teed olnud, tehtaks tee.
Oma Saarel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
Kui vallaametnik tegi kunagi vea,siis peab vald selle eest ka vastutama ja tekkivad materiaalsed ja moraalsed kahjud hüvitama.
Eesti Vabariigis pole olemas mingit sundvõõrandamist ja isegi sellega ähvardamine oleks kuritegu.
Teise astme kohus kindlasti tühistab selle otsuse kui on vähegi asjalik advokaat asju ajamas.
järjekordne näide haldussuutmatust omavalitsusest. eks ole kaarmal selliiseid jamasid veel ja veel kaelas!! enne kui krunti ostad, tee selgeks, kas on juurdepääs valla või riigi teelt. kui pole siis saada müüja pikalt!
…mõni inimene kohe peab kiusu ajama- ise ta sõidab ka oma krundile läbi teiste maade,miks need siis tasu ei nõua?? Jutt keldrist ja vaesest inimesest on jama- inimesel on väga suur maja ja ka kõrvalhooned olemas!!! Aia võiks ta tõesti oma suure krundi ümber ehitada,sest kunagi oli tal suur koer,kes terroriseeris ümbruskonda(võib-olla on praegugi),isegi politsei on seal koera pärast käinud mitu korda… olgu inimene ja lasku teistel ka elada 20a. lasi sealt läbi sõita ja järsku enam ei tohi -Almal jälle mingi plaan-või ei saa naabritega lihtsalt läbi!!!
Et mitte oma nooremat peret sellesse jamasse kaasa kiskuda, õppisin ka ise arvutiga tegelema.Igas halvas on ka midagi head.Ruum on siin kitsukene aga püüan asja seletada.Nii, algas see sellest et avastasin nii kümmekond aastat tagasi et tolleaegne vallavanem vevers ülo sahkerdas maamaksudega.Avastasin selle juhuslikult mitte meelega. Kurjad keeled teadsid rääkida, et seda raha kasutatud sõitudeks Itaaliasse.Mulle seletati,et need maakaartid, mis minule teadaolevalt tehti olevat kaotsi läinud.Tolleaegne kaarma valla jurist Lapp Eero seletas ära,et vallarahvas käinud seal õppereisil.Nii oli nende poolt jokk aga mulle tuli ju karistus määrata. Vahepeal teen ühe märkuse: Liigsoo vello, mu nüüdseks surnud abikaasa sai 1981.a.ehituskrundi Nasvale. Et sellele krundile pääseda rajasime ise oma kulu ja kirjadega n.õ. tee Tuletorni tänava otsast oma maale.See on sama praegune vaidlusalune tee,mul on paber olemas selle maatüki eralduse kohta Saare Kaluri poolt. Praeguseks on see mõõdetud Lätt Tõnise krundi sisse tema eramaana,pole see mitte Tuletorni t. nagu teatud ajukääbikud seda pidevalt jahuvad. Loen siit viimasest kriitilisest kirjutusest,et mul oli suur koer kes terroriseeris ümbruskonda,sellepärast tuligi maalapp aiaga ümbritseda,millega mu kallid naabrid jälle rahul pole.
1982.a.ilmnes, et me plaanitud kohale maja rajada ei saa, ei ühtivat plaaniga.nii jätsime selle tee omale keldriteeks ja maja sai ühele joonele juba valmis olnud Aro,Elmari maja ja Lätil oli valmis vundament.
2005endal a. hakkas Lapp peale käima, et müüksin selle teest mere poole jääva maaala temale kuna PRIA lausa pakkuvat raha ja tal on kavas selle eest omale kalatiike ehitada.Et mul oligi keldriehituseks raha vaja, siis müüsingi 2006.a.kevadel talle veidi üle hektari oma maast.Enne müüki käisin nii Saapaga kui Kurmistega jutustamas,et tahaksin nüüd ise oma maad hallata. Inimesed oleks võinud siis õelda,et neil pole mõtteski omale neile plaani peal ettenähtud kohtadest teid teha. Saabas vaid kaebles kui raske ja kulukas on teetegemine. Olin temaga nõus, sest oma teeehitus oli meeles. 1984.a. oli Vello omale linna sooja koha leidnud,poeg oli kõigest 15.a. ja meile oli tulemas järjekordne ehitusmaterjali koorem,aga et äsja olin saanud Kaarma Dolomiidist hea koorma kivijäätmeid ja see oli teele korralikult laiali ajamata siis tõusime juba kell 4.00 ja saime hakkama. neid koormaid on selle tee jaoks ikka väga palju ostetud. On uskumatu, et Saapad ei jaksanud seda 50.m.pikkust teed oma õuest Sõrve maanteele teha. Minu selle soovituse peale kostis Saabase poeg, et inimene peab oma koju tasuta saama.Imelik seisukoht, teised inimesed on ju need teed teinud, antud juhul mina. Aga mis seal imestadagi Saapa perel polnud raha omale lehetellimisekski. Selle saatis keegi Marta neile sõõgi eest,mida Saabas Velda Päevakeskuses tööl olles talle jaganud oli. Lõpetan tänaseks ja loodan edasi kirjeldada kuidas meie riigi rikkad omale eeliseid loovad.
Kahjuks tuli see arvutikasutamise oskus liiga hilja. Oleks see oskus tulnud varem, poleks 2008 olnud vaja kohtuuksi kulutada.
Rikkad loovad omale eeliseid reeglina rumalate arvelt.
käisin ka Kuressaare Linna Arhiivis vaatamas, et kuidas neile juurdepääsud Sõrve teele ette nähtud on ja ei olnud kummalgi ette nähtud üle minu maa.Siis panin sildi välja,et lõpetagu ülesõit ja peagi sain kohtukutse,et kuidas võin keelata naabreil ülesõitu.Nüüd tahtis vald teeservituuti ja luba paigutada Lapi elamuni elektrivalgustus postide paigutusega minu krundile,aga see oli minu jaoks juba hilja.Oleks pidanud ütlema varem,siis oleksin Lapile vähem müünud ja keldri oleksin teinud teisele poole teed.Kohtus said nad õiguse,ehhki polnud ei kirjalikku ega suusõnalist sellesisulist avaldust.See oli Tolleaegse vallajuhi Vevers ülo poolt karistuseks mulle,et selle, paistab et tulusa, maamaksuäri neil tuksi keerasin.Minu kõrgepalgaline adv.Raudsepp Sulev mängis tummahammast kõik kohtuistungid, vaevalt,et tasuta.Ma olin kohtus kõik istungid ja tean,mida keegi ütles.Vallast polnud kohal kedagi.Ma pareerisin kõik Lapp Eero süüdistused, mul on naabrilt tõend selle kohta et tegin oma juurdepääsu ise aga mind pole kuulda võetud.Lapp oli ise kohtuotsuse sellisest käigust huvitatud,sest ehitas oma järjekordse elamu mu piirist 2,4m.kaugusele ja see segavat ta normaalset elu kui sõidutee nii lähedale tuleks.Mul ei olnud seal kohtus mingit õigust ei oma tervisele ega maale.Ometi oleks kummalgi naabril võimalus sõita nii,et mu keldritee mulle alles jääks.
Raudsepa ärgitusel kaebasin edasi Tallinna Kohtusse.Ta mõtte järgi pidime seal kindlalt võitma,et Lappi Seal pole,kuna polevat Advokatuuri liige,aga see oli ta suust puhas vale,nagu seal ilmsiks tuli.See oli vaid järjekordne põhjus mult raha küsida.Selleks istungiks saatsin kohtule endakirjutatud kaitsekõne,et auväärne kohus jõuaks asjaga tutvuda.Arvan,et see kohtuistung oli Raudsepa poolt korraldatud etendus.Kohtunike laua taga oli3 naist,kes omavahel itsitasid.Raudsepp ei avanud suudki Lapp seletas ja nullis kogu minu kaitsekõne,mulle öeldi, kui tahtsin end kaitsta,et seda ei arvestata, kuna olevat käsitsi kirjutatud ja sellist küsimust polevat algastme kohtus arutatudki.Lõpetas see Sepiku-nim. kohtunik oma kõne lausega:kuna teie Alma liigsoo olete Horoskoobi järgi Kaljukits,ja neil pidi just sel kuupäeval ebasoodus päev olema,siis ma ei saavatki võita.Selline on siis meie kauaoodatud Eesti kohus,ei ole imeks panna,et noored ja hakkajamad siit riigist varvast lasevad.Ma ei ole Eesti riigi vastu,vaid selliste kahepalgeliste riigiametnike vastu,nagu Raudsepp,Lapp, koh.Mölder,koh.täitur Põld,valla maakorraldajad…
seniks head ööp,homme jatkan.
Tahan veel seda öelda,et need Lapi süüdistused on täielik jama,minu süüdimõistev otsus oli juba ammu enne kohut kirja pandud.Edasi läks nii:kohtukulud pandi kõik minu maksta,maisegi ei tea täpselt,kui palju ja kellele.Kohtutäitur Põld ei ole minu korduvatele selleteemalistele küsimustele vastanud,vaid ikka ja jälle leiab,et mind tuleb karistada.2012.a.kevadel korraldas koh.Mölder siin minu teel ainuisikuliselt kohtuistungi.Toimus see nii: sain teate milles koh.Mölder lubas seda 3,5m. Tallinna kohtu poolt paika pandud ülekäiku vaatama tulla,tuligi autoga,peale vaatlust mainis,et tee on küll täiesti läbitav aga nad(ei öelnud,kes)tahavad minu karistamist.Nii tuligi varsti kohtuotsus, kus oli kirjas,et kõrgeauline kohus koosseisus Mölder,Lapp,Kurmiste ja Saabas nõuavad minu karistamist.Selline tagaselja otsuste tegemine paistab seal majas tavaline olevat,niimoodi mind süüdi määratigi ka 2008.a. tõelises kohtus.
Hilja peale jääb see jura – hinnang on juba enne olemas:
Kolleegium leiab, et juba ainuüksi tee nii pikaajaline kasutamine on käsitletav väljakujunenud tavana, mis on samuti tsiviilõiguse allikas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 2) ja millel juurdepääsuõigus iseenesest võib rajaneda. Lisaks sellele on kostja aga võtnud endale kohustuse tagada naabermaaüksustele, mille hulka kuuluvad ka vaidlusalused hagejate omandis olevad kinnistud, juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Mõistetamatu on kostja hämmeldus selle üle, et tal tuleb seda müügilepingus võetud kohustust ka täita. Kostja väide, et vaatamata kokkuleppele ei soovi ta seda täita, ei ole kooskõlas oma õiguste heas usus teostamise põhimõttega (TsÜS § 138 lg. 1). Juba ainuüksi eespooltoodust tulenevalt on juurdepääs õigesti määratud. Peale selle on kostja naaberkinnistute (Xxxxxx ja Xxxxxxxx) omanikud sõlminud vallaga lepingud sama tee nende kinnistuid ületavas osas avaliku teena kasutamiseks ja nii on kujunenud olukord, kus üksnes kostja takistab naabreid tema kinnistut ületava teejupi
juurdepääsuks kasutamisel.
Kostja käitumine seoses naaberkinnistutele juurdepääsu võimaldamisega on olnud üldse vastuoluline. Nii selgitasid pooled apellatsioonikohtu istungil, et kostja tükeldas talle erastatud maatüki ja müüs suurema osa hagejate esindajaks olevale Eero Lappile; nimetatu tegi siis kostjale ettepaneku nihutada kinnistu piiri selliselt, et vaidlusalune teeosa ja selle ning müüdava kinnistu vahele jääv maasiil jääks E. Lapile müüdavale kinnistule, kostja sellega aga ei nõustunud, tuues põhjenduseks, et tee ja kinnistu piiri vahele jääval maasiilul kasvab kaks põlispuud, mida ta soovib jätta endale. Kui juurdepääsu nihutataks nii, nagu kostja nüüd ette paneb, siis tähendaks see ikkagi nende põlispuude mahavõtmist. Tõetera on vastustajate väites,
et kui tee paiknemine paar meetrit kostja kinnistu piirist sissepoole on kostjale probleemiks, siis tekitas selle probleemi kostja endale ise oma kinnistu jagamise käigus. Vastuoluline on ka kostja arusaam vaidlusaluse tee rajamisest, sest maakohtu menetluses on kostja hagejatele etteheitnud selle tee omavolilist rajamist, apellatsioonikohtule esitatud avalduses on ta aga
kinnitanud, et tee täies pikkuses rajas hoopis tema ise 1981. a. Mis puudutab kostja soovi keldrit ehitada, siis ei ole esitatud veenvaid argumente, nagu oleks selleks sobilik ainuüksi olemasoleva juurdepääsu alune maa.
Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu rikutaks hagejate omandis olevatele kinnistutele üle kostja kinnistu juurdepääsu määramisega PS § 32 lõiget 2, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kostja on põhjendamatult jätnud kõrvale sama lõike lause 2, milles märgitu kohaselt sätestab kitsendused omandiõigusele seadus. Just seaduses sätestatud kitsendusega (AÕS § 156 lg. 1) ongi
juurdepääsu määramisel tegemist. Ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli artiklist 1 on apellant lugenud vaid esimest lauset. Selle artikli lõike 2 kohaselt ei piira lõike 1 sätted siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise
tagamiseks. AÕS § 156 lg. 1 näol ongi tegemist taolise piiranguga.
Nii, nüüd on aasta 2018. Vahepealne aeg on näidanud kes on kes. Libeda näo ja libeda keelega Lapp sai linnavalitsusest kinga, minu rahaahne n.õ.kaitsja suri kevadel suurte valudega, Põld Svetlana, kes himustas ülekohtuselt ka minu raha kaotas töökoha. Nad unustasid lihtsa tõe: see, mida teed teisele tuleb seletamatuid radu mööda kätte sulle endale. Nii lihtne see ongi.