Heakorraettevõte on kimpus vandaalidega (11)

Heakorraettevõte on kimpus vandaalidega

TAVALINE LÕHKUMISOBJEKT: Linnapargi laternad satuvad tihtilugu vandaalidele ette.

Kuressaare Linnamajandus on hädas vandaalitsejatega, kelle kordasaadetud lõhkumine ja lagastamine nõuab ettevõttelt rahalisi kulutusi ja tekitab lisatööd.

“Väänatakse kõveraks metallist rattahoidjaid, kangutatakse maast lahti prügikaste, laste mänguväljakul pargis lõhutakse dolomiidist atraktsioone ja detaile,” loetles Kuressaare Linnamajanduse juhataja Urmas Raik.

“Dolomiidist plaate ja munasid on ju kogu aeg mööda parki laiali. Purskkaevust ma üldse ei räägi, küll on seal jupid puudu, lambid katki või muidu kive laiali loobitud.”

Kõige enam ongi vandaalide meelevallas park ja rand. Üks pargi aiaposti vahepiire maksab 6000 krooni ja nende lõhkumine on vandaalidele väga meeltmööda.

Lõhutakse ka pargipinke, mille hind on 4000–12 000 krooni. Rannas on lõhkumist vähem, kuna seal pole lihtsalt väga palju lõhkuda. Küll aga keeratakse kummuli prügikaste.

“Üks asi on raha, mis kulub asjade parandamiseks või uute ostmiseks, teine asi on see, et lõhutud asja remontimiseks kulub palju tööjõudu,” rääkis Urmas Raik. “Kui kuskil on mõni kamp üle käinud, siis kulub meie töötajatel pool päeva tagajärgede likvideerimiseks.”

Samas on lõhkumisega tekitatud kahju mõnikord nii väike, et pole mõtet ka politseile teatada. Näiteks kui prügikast on mõlki taotud või kogu täiega vallikraavi visatud.

Heakorraettevõtte juht märkis, et kõige massilisemalt saadetakse pahategusid korda pärast suveürituste lõppu.

“Kui rannas on mõni üritus, jaanituli või tivoli, siis tavaliselt, kui see lõpeb, tuleb laine üle pargi kuni kesklinnani välja.

Siis on kindlasti upakil midagi,” rääkis Raik. On tavaline, et suurürituse järgsel varahommikul käivad heakorratöötajad olulisemad objektid üle.

“Teine asi, mida me siin alati kardame, on augusti lõpp, kui noored patsaanid tulevad enne kooli linna tagasi. Siis saavad vanad sõbrad raekoja taga kokku ja läheb lahti,” osutas Raik.

Mis Urmas Raiki aga kõige enam pahandab, on see, kui sigatsetakse kesklinnas väikeste laste mänguväljakul. “Kurat küll ma ütlen, see ajab juba närvi,” ei hoidnud Raik emotsioone vaka all.

Print Friendly, PDF & Email