Kui Eestis keskmiselt peatus majutusettevõtetes kolmel suvekuul kokku üle poole miljoni välisturisti, mis oli veidi üle 5% enam kui mullu samal ajal, siis Saare maakonna majutusasutustes 2008. a suvel viibinud turistide arv vähenes mullusega võrreldes ligi 7%. Suurem langus toimus augustis ja peamiselt siseturismi kahanemise arvel.
Turismi kõrghooajal ehk kolmel suvekuul kasutas sel aastal Saare maakonna majutusettevõtete teenuseid 73 441 turisti. Nende hulgas oli 42 782 välisturisti, seega moodustas välisturistide osakaal 58,3%.
Maakonna majutusasutustes peatunud turistide arv vähenes kõigil kolmel suvekuul. Majutatute arvu keskmine langus võrreldes möödunud aastaga oli 6,9%. Kõige suurem oli langus (–13,3%) augustis. Ööbimiste arv vähenes mullu suvega võrreldes 3,1%.
Kui juuni, juuli ja augusti statistika kokku võtta, siis kasutas sel aastal meie majutusasutuste teenuseid ligi 5000 turisti vähem kui 2007. aasta suvel.
Suure tagasilöögi andis siseturism
Märkimisväärselt kahanes selle aasta suvel Saaremaa majutuskohtades peatunud Eesti kodanikest turistide arv – tagasiminek oli mulluse suvega võrreldes siin 13,5%. Välisturistide arv vähenes möödunud aasta suvega võrreldes 2,2%.
Saaremaa Reisibüroo juhataja Marvi Ehte nentis, et Eesti kodanike osakaalu vähenemine sel suvel meie maakonda külastanud turistide hulgas oli tõepoolest märgatav.
“Põhjusteks on siin ehk majanduslangus ning ka vihmane suvi,” rääkis ta, “kuid oma osa etendab kindlasti ka meie majutusasutuste, eelkõige spaade, liialt kõrge hinnatase.”
Marvi Ehte sõnul eelistab Eestimaa elanik reeglina puhkuseks päikest. “Kui võtta arvesse, et nädalavahetuse pakett Saare maakonna spaades – s.o kaks ööd ja kolm päeva – maksab keskmiselt 3900 krooni, aga samas võib 10 000 kuni 11 000 krooni eest minna nädalaks puhkama Egiptusse, kus päikseline ilm on alati tagatud,” selgitas ta, “siis on ju loomulik, et reisisihiks valitakse pigem Egiptus.”
Arensburgi Reiside juht Margus Mölder märkis samuti, et turisminduse seisukohast polnud äsja lõppenud hooaeg just kõige parem. “Tuleb tõdeda, et on olnud paremaid aastaid,” lausus ta.
“Mis aga puudutab augustikuist langust, siis üheks põhjuseks olid siin kindlasti olümpiamängud – kui Pekingi olümpia algas, vähenes turistide arv kohe, ja seda nii sise- kui välisturistide osas.”
Kokku peatus Eestis kolmel suvekuul enam kui pool miljonit välisturisti, kellest enamus (ligi 65%) jäi Tallinnasse ja Harjumaale. Saare maakonna osakaal Eestisse saabunud välisturistide majutamisel oli selle aasta suvel 7,5%. Läinud aastal oli sama näitaja veidi enam kui 8%.
Välisturistide majutamise osas on Saare maakond Eestis kolmandal kohal. Peale Tallinna ja Harjumaa viibis 2008. a suvel välisturiste Saaremaaga võrreldes rohkem Pärnumaal.
Voodikohtade arv suurenes Saaremaa majutuskohtades mullusega võrreldes 5,1%.
Varasemate aastatega võrreldes on juurdekasv tänavu selles osas märkimisväärselt vähenenud.
Peale majutusasutuste liigkõrge hinnataseme pole küll mingit muud tõsiseltvõetavat seletust. Kui just Via Baltica äärsed motellid maha arvata, on kõikjal Euroopas võimalik sama luksusastmega majutuskohtades Saaremaaga võrreldes tunduvalt odavamalt ööbida. Milles siis asi? Vaevalt, et majutusasutuste omanikud lihtsalt ahnusest lõhki minemas on. Ilmselt on tegu lõhkilaenanud äritegelaste paanilise katsega hinnataset ebareaalsetes kõrgustes hoida.