Kohustuslik pension, vabad valikud (1)

KULDNE VANADUS: Et pensionipõlv kaunis ja nauditav oleks, tuleb selle eest juba varakult hoolt kanda.

Elu neljakümne aasta pärast ei suuda keegi ette ennustada. Võime küll püüelda oma eesmärkide ja unistuste poole, aga elul on tihti teised plaanid ning lõpetame hoopis mujal, kui kavandatud. See tundmatus tekitab kergelt ebamugavust ja vahel ka soovi elu kindlamaks muuta. Noorte puhul on seda vähem – elatakse pigem tänases päevas. Kuid samas tahab noor ise enda eest otsustada. Vähemalt ühes valdkonnas saab oma elu kindlamaks muuta ning ise õigeid otsuseid teha – selleks on pension.

Praegustel noortel on tunduvalt rohkem võimalusi kui varasematel põlvkondadel. Säästmine võib näida mõttetu, kuna praegused pensionärid ei ole rikkad. Neil polnud lihtsalt võimalust säästa ning ka riik ei toetanud säästmist.

Kuid käin siinkohal arutlemiseks välja mõtlemapaneva numbri – õigesti kogudes saab pensionile minnes kätte üle viiekümne tuhande krooni kuus. Seega saab tänapäeva noor pensionile minnes olla jõukas.

Valiku peaks tegema ise

Pensionieaks kogumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele. Kui inimene ise huvi üles ei näita, loosib riik talle välja ühe konservatiivse pensionifondi, kuhu pannakse iga kuu kuus protsenti palgast.

Kuid riigi loositud pensionifond on õnnemäng – pensionile mineku ajaks võib riigi poolt loositud halvima tootlusega ning kõige parema strateegiaga pensionifondi kogutud rahasumma erineda lausa seitsmekordselt.
Huvi pensionifondi vastu tasub tunda juba noorena.

Eriti seetõttu, et raha võetakse palgast maha igal juhul. Kui mitte huvi tunda, võib raha lihtsalt tühja joosta. Kui loositud pensionifondiga rahul ei olda, saab seda aastas korra vahetada. Sama kehtib ka ise valitud pensionifondi puhul – kui sellega rahul pole, võib alati teise panka üle minna.

Õige otsus tagab jõukuse vanaduses

Saare maakonnas on keskmine palk 8000 krooni. Kui noor töölemineja hakkab sellist palka saama, võetakse tema palgast iga kuu 160 krooni. Siia lisandub veel 320 krooni sotsiaalmaksu – kokku on see 480 krooni, mis polegi enam väike summa.

Kui ise uurida pensionifondide edukust ja ise otsustada, on võimalik sellise palga puhul pensionile jäädes saada kätte üle 50 000 krooni igas kuus.
Kui sellisele kohustuslikule kogumisele lisada veel vabatahtlik III sammas, tõuseb see summa juba 80 000 kroonini kuus.

Sellise pensioni saamiseks on vaja ainult korra noorena pangas ära käia ning teha õige otsus. Muide, 20-aastaselt III sambasse säästma hakkav noor saab pensionil olles kaks korda rohkem raha kui 30-aastaselt säästma hakkav inimene.

Aga mis siis, kui pank läheb pankrotti? Sellisel juhul pole ju mõtet säästa, sest raha läheb lihtsalt kaotsi. Ja mis siis, kui Eesti riik peaks ära kaduma? Need küsimused on põhilised, mis tekivad nõnda pika aja peale oma elu ette planeerides.

Kuid nagu eelnevalt öeldud, pole sel tähtsust – riik kohustab meid kõiki niikuinii oma palka tuleviku huvides investeerima. Kui tekib huvi välismaale tööle minna, siis riik enam kaasa ei aita – välismaal ei pea tööandja töötaja eest pensionifondidesse raha maksma ning see läheb lihtsalt raisku.

Samas kasvab juba kogutu rahulikult Eesti pensionifondis isiku pensionikontol edasi ja pensionile jäädes moodustab ikka hea täienduse sissetulekule.

Vajalik on endapoolne huvi

Eestis on olemas võimalused saada pensionile mineku ajaks miljonäriks – vaja on endapoolset huvi pensionifondi vastu ning tahet tööd teha.
Oma palka me ise eriti mõjutada ei saa. Samas saame mõjutada seda, kuhu läheb see osa palgast, mida me näeme alles mitmekümne aasta pärast.

Kadi Toompere
Nordea Pensions Estonia AS-i juhatuse liige
tallinn@nordea.com