Kuulsin Kadi raadiost, et riiklik looduskaitsekeskus tahab rahvusvahelise projekti raames koostada Mullutu–Loode ja Laidevahe märgalakompleksi kaitsekorralduskavad, mis muuhulgas oleksid aluseks veekogude süvendamisele. Informatsiooni andis RLKK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi.
Lugesin artikli läbi. Igati kiiduväärt ettevõtmine, aga…
Esimesed mõtted olid: kas seal ei olegi kaane, keda kaitsta on vaja; kas nendes lahtedes müttamine ei muudagi veekogusid pikaks ajaks haisvateks mülgasteks? Või on rahvusvaheline projekt parem kohalikust? Raha saab kindlasti rohkem! Miks sellised mõtted?
Kaarmise järvele näidati punast tuld
Kaarmise külaseltsi tellimusel kirjutasin 2005. a novembris keskkonnainvesteeringute keskusele projekti, millega taotleti raha Kaarmise järve süvendamisprojekti koostamiseks.
Külaseltsil oli kavas järv, mille pindalaks võib lugeda 11,5 ha ja mis oli veel 1960. aastatel mõnus supluskoht, kus elas hulgaliselt hauge (olid ka kaanid), puhastada ning endisele elule tagasi tuua.
Järv hakkas kinni kasvama ajal, mil Nõukogude riigi põllumajanduspoliitika suuniste elluviimisel järve lähistel asuvatele põldudele hulgaliselt sõnnikut viidi, järve läheduses hanekasvatus asus ja 1968. a järve veepinda alandati. Seega ei ole alust Tõnu Talvi väitel, et süvendamisel tehakse liiga tuhandeaastastele mudakihtidele.
Tänaseks on järves vabaveelist pinda vaid 1,5 ha. Ülejäänud osas vohab tihe veetaimestik, osal endise järvepeegli pinnast kasvab võsa.
1988. a viidi järve puhastamise eesmärgil läbi põhjalikud uuringud, mille alusel kirjutasin esimese projekti. Seoses riigikorra muutumisega jäid tööd tegemata. Vajati uut süvendamise projekti.
Esimese KIK-i taotlusvooru saadetud projekti toetusega koostati projekt süvendustööde tegemiseks. Koostamisele kaasatud keskkonnaekspert Nikolai Laanetu leidis, et süvendustööde tegemine on põhjendatud.
KIK-i nõukogu, mille liikmeteks on ilmselt ka looduskaitse valdkonna tundjad, eraldas raha ka 2006. a novembris esitatud projektile. Tingimus oli, et enne tööde alustamist tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine (KMH). Kaarma vallavalitsus algatas mõjude hindamise, mis viis tööde alustamise aega kaugemale. KIK-i poolt anti luba projekti elluviimise aja pikendamiseks.
Esimesele avalikule arutelule kutsuti keskkonnateenistuse ja RLKK esindajad. Viimased 19. juunil toimunud arutelule ei ilmunud.
Teadlaste arvamus ei lähe korda
Arutelul tutvustas Nikolai Laanetu järve puhastamise võimalusi, tuues välja kindla seisukoha – järve kinnikasvamise mõju kaitsealuste organismide elupaigale on negatiivne. Analüüsid näitasid, et järvemudas on ammoniaaki, väävelvesinikku ja aluseline keskkond, mis talletab endasse lupja, tekitades toksilise keskkonna. Kaldal puudub elustik.
Luik toitub konnaosjast, sest tal pole midagi süüa ja alatoitumisest tingituna luikede areng peetub. Seepärast vajab järv kui ökosüsteem tervendamist, et säiliksid kaitsealused liigid.
Hüdrogeoloog Rein Perensi ekspertarvamuses on välja toodud, et veetaimestiku kõdunemine halvendab joogivee kvaliteeti Kaarmise külas, sest kõdu satub põhjavette. Mainitud veehaardest varustatakse joogiveega ka Kuressaare linna.
Kaarma vallas toimunud arutelu protokolliga tutvudes tundus, et meie maakonna looduse kaitsjate sihikindel eesmärk on mööda koosolekuid käia ja KMH koostajatele tööd juurde teha ning iga hinna eest läbi suruda oma tahtmine.
Teada on, et KMH-de koostajad väldivad juba riigipalgal olevate looduskaitsjate sihikindlate nõudmiste tõttu KMH-de koostamist Saare maakonnas. Ka Nikolai Laanetu loobus seetõttu vahepeal KMH koostamisest ja ainult tänu külaseltsi esindajate veenmisoskusele koostab praegu aruannet.
Olen ka ise KMH koostamise koosolekutel protokollijana osalenud, seega tunnen ametnike suurt kiindumust võimalikult suure hulga paberite produtseerimise vastu. Loomulikult on mingi osa ettepanekutest asjakohased.
26. juulil saatis keskkonnateenistus Kaarma vallale kirja, milles teavitati, et juunis on LKK töötajad Kaarmise järve inspekteerinud ja tuvastanud järves apteegikaani elukoha. Juunis toimunud arutelul, kus tulnuks käsitleda KMH koostamisega seonduvaid probleeme, ei rääkinud sellest keegi.
Tõnu Talvi ise ei teavitanud Kaarma valda uuringute tulemustest. Tundub, et Kuressaare ja Viidumäe asuvad teineteisest valgusaastate kaugusel.
Kahekeelne tegutsemine
KMH teisel arutelul Tõnu Talvi viibis ning kiitis algatatud järve süvendamise heaks. Kaarma abivallavanema Kairi Niidi sõnul peaks aga looduskaitsja tahtmise järgi töid läbi viima muistsel kombel põllega muda mitme kilomeetri kaugusele tassides.
Kairi Niit arvas, et KMH koostamisel esitatavate nõudmiste puhul oleks vaja vahet teha sellel, kas korrastatakse küla territooriumi või ehitatakse tööstusettevõtet. Kas ühe väikese järve endise oleku taastamiseks peab nii põhjalikke uuringuid läbi viima?
Tutvusin ka RLKK regiooni direktori Tõnu Talvi 15.10.07 koostatud kirjaga, mis oli täielikult arusaamatu. Väga pikalt ja põhjalikult selgitatakse, kuidas kavandatud tööde läbiviimisel hävivad kõik väärtuslikud elupaigad, ja kirja lõpus on lause, et LKK tunnustab igati Kaarmise külaseltsi initsiatiivi Kaarmise järve noorendamisel.
Külaseltsi esindajad ütlesid, et Tõnu Talvi räägib kohtumistel üht juttu ja seljataga toimetab hoopis vastupidi. Samad kogemused on ka minul.
Kas LKK direktor võib asjaoludest teadliku inimesena ajakirjanduses esineda negatiivsete väidetega, mis kahjustavad Kaarmise külaseltsi ja Kaarma valla mainet?
Kas kahepalgeline käitumine on riigiametnikule sobiv? Miks on väga paljud projektid, mida ta ise ei koosta, negatiivset hinnangut väärt?
Keskkonnaministri algatatud reform on õige
Pihtla vallavanem Tõnu Hütt on kindlal seisukohal, et teineteist dubleerivaid riigieelarvelisi asutusi ei ole vaja. Pihtla vallal tekkisid probleemid prügimajandusega Kaali kraatriteväljal.
Tõnu Talvi oli arvamusel, et prügi äraveo eest tasumine kaitsealadel on territooriumi haldajate probleem. 60 000 kaitseala külastajat aastas ei ole haldaja külalised, vaid Saaremaa külalised ning kaitseala heakäekäigu eest vastutaja RLKK Saare regioon peab hea seisma vähemalt prügiveo eest.
Kui keskkonnateenistus oli ainus looduse kaitsmisega tegelev institutsioon, siis selliseid probleeme ei olnud.
Torgu vallavolikogu esimees Mihkel Undrest ütles, et tema suhtleb vaid KKT-ga, kuna LKK ei suvatsenud valla ametnikke isegi teavitada valla territooriumil läbiviidud päästetöödest, mis ajakirjanduses katastroofiks paisutati. Teave saadi ajakirjanduse vahendusel.
Eile hommikul kuulsin Kadi raadiost, et järgmisel aastal reorganiseeritakse kaks looduskaitsega tegelevat ametkonda üheks. Jõudu keskkonnaministeeriumile bürokraatia vähendamisel!
Kas Eestis on vaja teha Euroopa Liidu maades arvuliselt kõige rohkem keskkonnamõju hindamisi? Ja seda mitte arvu poolest ühe elaniku kohta, vaid ÜLDARVU poolest.
Lõpetuseks tuletan looduskaitsjatele meelde pisiasja – Saaremaal elavad peale kaitstavate liikide ka loodust armastavad inimesed, kellel on omad soovid elu paremaks muutmiseks, ja nende eesmärgiks ei ole looduse kahjustamine.
Tuuli Pärtel
tuulipartel@hotmail.com
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Jah, paneme loo tellija Saguri Saaremaa looduskaitset juhtima ja siis saame igal kaitsealal ATV ja jetidega kimada. Kahju küll, et miljoneid kohe kätte ei saanud.
Saguriga panete küll kõvasti mööda!!!!! Ja oma repliigis räägite endale vastu. Tegemist ei olnud Saguri miljonitega. Kusjuures on ainult tänu temale Saaremaa 2 tuntuimat kaitseala korras. Enne teda oli seal prügimägi. Kahju, et seda siis keegi ei näinud. Ja muuseas, mina ei kommenteeri artikleid anonüümselt!
See artikkel oli kirjutatud hoopis teiste inimeste kaitseks kahekeelse riigiametniku eest! Mina kirjutasin Kaarmise järve puhastamise projektid ja mind vihastas põhjalikult Tõnu Talvi jutt 13.10 artiklis. Seal võttis sõna inimene, kes loodusest ja selle kaitsmisest küll midagi ei tea, peale loopealsete ja toreda riigi rahadega oma pere jaoks ehitatud hoone ümbruse Viidumäel. Tundus, et see mees ei ole ühtegi ekspertide poolt koostatud Kaarmise järve puhastamise dokumenti lugenud, kui sel teemal nii lamedalt sõna võtab. Loodusega heaperemehelik ümberkäimine peaks tema riigiametniku töö hulka kuuluma, mitte harimatute repliikide avaldamine ajalehes. Peale selle on Tõnu Talvi minuga isiklikult väga inetult ja kahekeelselt käitunud, aga see jutt ei mahtunud artiklisse. Vihkan kahekeelseid inimesi, kes nina ees räägivad üht ja selja tagant keeravad noa ribidesse! Ja veel rohkem vihkan ajudeta õelust ja kadedust!
kaitsete loodust, ärge siis segage looduse arengut. või on tegu kellegi kinnisvara hinna tõstmisega.
kui ekspert ütles,et ködu satub pöhjavette,siis on selle ekspertiisiga küll midagi lahti!
Küll on tore lugeda anonüümseid kommentaare!!!!
Kellegi kinnisvaraga küll tegemist ei ole. Suured kadetsejad ja õelutsejad, kes ise midagi ei tee, näevad alati heades tegudes halba.
nii palju õelust kui viimases kommentaaris pole tükk aega kohanud.
Tuulile!
Esiteks, kas Sa lugesid ikka selle 13.10 artikli korralikult läbi. Seal ei ole ju öeldud, et hakatakse kohe süvendama, vaid et tehakse kõigepealt uuringuid. Tsiteerin: “Erialateadlaste poolt tellitavad uuringud peavad näitama, kas tuleks mõlemad veekogud jätta omasoodu kinni kasvama või on mõistlik kuidagi sekkuda.”
Teiseks on Sagur teinud tõesti need kaks kaitseala korda, aga sealhulgas võiks ta rohkem ka looduskaitsjate nõuandeid kuulata.
Kolmandaks ei ole LKK töötajad riigiametnikud, KKT töötajad on ja neil on ka viimane sõna igal kaitsealal, sest nemad on kaitseala valitsejad. Seega pole mõtet kõiges LKKd süüdistada.
Neljandaks teab Tõnu Talvi vägagi palju loodusest ja selle kaitsmisest (see ei mängi siin mingit rolli, et ta saarlane ei ole). Ja ma ei usu, et ta riigi rahadega nüüd omale maja ehitas. Pole mõtet nüüd kontrollimata fakte hakata siin kirjutama.
Ja viiendaks – selliseid lollusi pole mõtet ajalehte kirjutada, kui Sa midagi ei tea. Enne rahune maha ja mõtle hästi järele, kui midagi avalikult kuskil kirjutama hakkad ja teisi mustama hakkad!
Ja veel – ma arvan, et looduskaitsjatel on parematki ja targemat teha, kui prügi koristada seal, kus keegi tegutseb ärilistel eesmärkidel.
Vot niii…
Ma küll loo tagamaid ei tea, aga looduskaitsjad võiksid Saaremaa siseveekogud ja jõesuumed küll luubi alla võtta ja päästma hakata. Tõesti ei tahaks, et meil need vähesedki jõe nime kandvad ojad ja järve nime kandvad lombid otsa saaks. Ja tegelikult ei ole see üelüldse mitte mingisugune argument, kas veekogu ääres või läheduses mingi äritegevus toimub või mitte. Peaks ikka veegu ennast vaatlema. Mul õnged kuuris juba mädanevad. Äkki ikka leiaks mingi võimaluse nagu nende loopealsete jms puhul oli?
ka omaltpoolt lisada, et Tõnu Talviga on väga raske asju ajada. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et kui on tegemist temale ebameeldiva küsimusega, siis põikleb vastamisest igati kõrvale, ei vasta telefonile ega ka kirjale. Nii käituvad meie ametnikud.
Tubli, tubli! Igati kiiduväärt kui Saaremaa ettevõtjad ja omavalitused püüavad päästa “surevaid” loodusobjekte ja selleks projekte kirjutavad.Projekti elluviimiseks tuleb tõesti tohutut bürokraatiaahelat läbida. Kiitus neile, kes seda teevad.Seda kurvem kui omas maakonnas leidub inimesi, kes vastutustundetult sellele ei ütlevad. Nii väike kooslus nagu Saaremaa peaks ikkagi ühte vankrit koos vedama. Kahju, et Saaremaa LKK juhib mõttetu mees, kes tunneb mõnu ettevõtlikel arendajatel hinge kinnipigistamisest (ta polegi sünnilt saarlane). Kuuldavasti leidub talle toetaja ka keskkonnateenistuses (pr Lepik- Koppel). Loodame tõesti, et uus reform vabastab kohusetundetud-bürokraatlikud ametnikud. Usun, et Saaremaal leidub aatelisi looduskaitsespetsialiste, kelle südameasjaks on LOODUSE KAITSE k.a. see, et see välja ei sureks. Huvitav, mida arvatakse sellest Keskkonnaministeeriumis?
Kas tõesti olete Teie LKK juht Talvi targem kui kõik autoriteetsed teadlased? Kas haisva veekogu säilitamine ja täielik kinnikasvamine on “looduse kaitse”? Kas see protsess ei muuda looduskooslusi selles piirkonnas?Teistele vastutustundetult ei öeldes küsite ise raha projektidele, millele tuleks samuti EI öelda?
Väga asjalik ja argumenteeritud artikkel, kuulaks hea meelega ka teise poole vastulauset. Ise projekte kirjutanuna tean väga hästi, mis tunne see on, kui vald, amet vmt riiklik asutus, kelle töö sa oma projektiga tegelikult ju osaliselt ära teed ja lisaraha kaasad, sulle kaikaid kodarasse loobib. Seda enam tuleb neist probleemidest rääkida ja neid päevavalgele tuua. Artikkel heidab hoopis teist valgust ka ministri reformikavale, mida praegu avalikkuses on enamasti kritiseeritud- äkki on sellest ikkagi üks öige saarlase öige asi tulemas?
Lugesin küll 13.10 artikli korralikult läbi, aga lugesin läbi ka Kaarma vallas toimunud avaliku arutelu protokolli, Kaarmise järve KMH programmi ja veel dokumente. Kaarmise järvele alustati KMH koostamist juba 2007.a. alguses ning oli olemas eksperdi arvamus selle kohta, mis juhtub siis, kui järve ei puhastata. Seda kirjutasin ka oma artiklis. Võib-olla Teie ei lugenud seda? 13.10 artiklit lugedes tundus mulle aga, et hr.Tõnu Talvi ei olnud oma repliike andes neid dokumente lugenud. Mina olen diletant ja hr.Talvi on kõrgesti haritud looduse kaitsja. Mina pärinen Tartumaa metsameeste suguvõsast ja elan üksikus talus metsa ääres – seega ka mitte väga looduskauge inimene, ma armastan loodust. Võib-olla ei ole hr. Talvi tõesti riigiametnik, aga riigikassast ja meie maksude arvelt saab ta minuteada töötasu küll. Seega loodusesse süvenenult suhtuma ning ajakirjandusse edastatud teavet peaks selline inimene kindlasti kontrollima ja väljendusi valima! Mina ei ole ka saarlane! A.Saguriga olen alates 2005.a. külastanud looduskaitsjaid, maausulisi, rohelisi jne. Kõigile on räägitud plaanidest, kutsutud aruteludele, räägitud koosolekutel probleemidest ja leitud kõigile probleemidele mõlemat poolt rahuldavad lahendused. Roheliste kohta võin öelda seda, et neile saadetud kiri tuli avamata Tartust tagasi ja ühelegi arutelule nad ei ilmunud. Maausulised olid alul nõus Pangale oma pühapaika tegema (hr.Sagur pakkus neile selleks maad), aga mõni aeg hiljem hakkasid saatma hoopis vastupidiseid kirju. Alati on töid teostatud vastavalt KKT nõudmistele ja seega on A.Sagur kuulanud looduskaitsjate nõuandeid. Panga det.planeeringusse jäi ka trepp sisse panemata, kuna KKT seda ei lubanud. Geoloogid olid asjast väga huvitatud ja alles hiljuti lugesin OS-est Keskkonnaministeeriumi töötaja arvamust, et trepp tuleb Pangale ehitada. Olen lugenud isegi EN direktiive, mis käsitlesid arendajat huvitanud probleeme. Muuseas, nii advokaat kui ka mina lugesime sealt välja seda, et teatud tegevusi soovitatakse – Eestis muutuvad need soovitused millegipärast käskudeks! Mis puudutab prügi, siis vaevalt et 60 000 turisti Kaalis ja 45 000 turisti Pangal on hr. Sagur’i külalised – suurem osa neist ei jäta ühtki senti ärimehe rahakotti. Prügi oli neil kaitsealadel enne Sagurit kõikjal. Panga kadakad olid sügiseks nagu valgete topsukestega kaunistatud jõulupuud. Nüüd on pangal WC. Klaasikilde olen minagi enne kontserte hunnikute kaupa Kaali kraatrist korjanud. Ei tea, et keegi peale Saguri töötajate seda oleks teinud.
Tõnu Talvi suhtes ütlesin, et ta on kahekeelne ja seda ei arva mina üksi. Loomulikult on Kaarmise järve projekti seiskumine suures osas KKT ametnike “kindlate seisukohtade” tulem. Mis puutub minu suurde vihasse, siis ei saa ma sinna midagi parata, et mulle meeldivad sirgjoonelised ja ausad inimesed, mitte nina ees naeratajad ja seljataga õelutsejad.
Ma ei tunne nimetuid kommenteerijaid, kes mind Sina’tavad. Mind on õpetatud võõrastele inimestele “Teie” ütlema.
Looduse kaitsjad on seda loodust nii kiivalt kaitsnud, et isegi kalad on veekogudest jalga lasknud või ära lõpnud. Kuram, lõpetage juba ära selline kaitsmine mille tagajärjel loodus hävib! Järvedest on järgi ainult haisvad solgiaugud, jõesuudmetest kalad enam sisse ei tule…. Kopp sisse! Jgatahes!
Pange selle Talvi pilt kusagile üles, siis teab, kui vastu tuleb… Küsida, et millise mätta all selliseid sigitatakse.
Kaarmise järvega natukene seotud inimene, ei ole mingi kinnisvara arendaja ja tean, et põhilises osas ei ole tegu mingi arendusprojektiga. Tegemist on lihtsalt Kaarmise elanikega, kes tahavad, et nende järv oleks natukenegi ilusam ja puhtam. Kui paljud inimesed on käinud viimasel ajal, kümme aastat tagasi, paarkümmenda aastat tagasi, pool sajandist tagasi Kaarmise järve ääres? Vat las need räägivad. Olen piltide pealt näinud, milline oli järv ’60 aastate algul. Nagu piltpostkaart. Aga siis saatis kangelaslik kolhoosiesimees sm. M… oma Jossid järve puhastama. Kõik.
Suvel proovisin aerupaadiga järvel ühe pisikese ringi teha. Tuletas Saaremaa viina reklaami meelde. Nagu aerutaks keset muru. Viis aastat tagasi sai igatahes tunduvalt vabamalt liikuda. Igatahes praegusel hetkel on selline tunne, et mõne aasta pärast peab paadile rattad alla monteerima.
Tegelikult ma olen ennegi seda teemat kommenteerinud ja mõne elust võetud näite abil meie keskkonna eest hoolt kandvate inimeste ülakorruse tühjust demonstreerinud. Ahh, tegelikult ei ole see ainult nende probleem, päris paljud inimesed ongi mingi kiiksu pärast riigi palgal. Katsu sa eraettevõttes kedagi n…ssida. Kohe satud kohtukulli ette.
Palun lisaks sellele lahmimisele ülevaadet sellest, kui kauaks puhastatud järv ka puhtaks jääb ja kui palju täiendavalt on vaja sinna raha sisse matta, et see ka puhtaks jääks. Looduses on olemas selline asi nagu suktsessioon, mis siin põhimõtteliselt tähendab seda, et rohketoitelise järve saatus ongi lõpuks kinnikasvamine, õõtsiksooks saamine, inimese kaasabi ei pruugi just kauaks päästjaks ingliks olla.
No samas võiks ju olla ikka nii, et kui inimene väetistega selle järve kinnikasvamise vohama lööb, siis ta ka kõrvaldab oma mõju võimalikult kiiresti ja hästi. Miks särg enam mööde jõgesid üles ei taha tulla? Vaadake mis toimub…
Jäin siin mõtisklema… Mis on looduskaitse ülesanne? Säilitada loodust? Tagada looduse loomulik surm? Juhtida protsesse inimtegevuse tõttu muutuvas keskkonnas või tagada nende protsesside häirimatu kulg mis inimtegevusest mõjutatud? Mis on õige valik? Milline valik on langetatud?
to Para: väga hea küsimuse püsitus :o) kui keegi Eesti Vabariigis sellele ka vastust teaks… üldiselt üritatakse loodust siiski vist kõige rohkem säilitada/konserveerida, samas tehes teatud tegevusi, et see säilimine võimalik oleks. Ja võib ka nii öelda, et suures osas on looduskaitse looduse kaitsmine inimese eest, sest inimene võib oma teadmatuses väga palju rumalusi teha.
Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Ma ei ole selles teemas küll kuigi informeeritud, aga seda taastamist ja hooldamist on meil vist liiga vähe tehtud. Kirgliku kalamehena jäigi see järve teema silma ja hetke mõelnuna, kus ja kuidas poisikesepõlves kalal sai käidud pean tunnistama, et Saaremaa järved on suremas. Minu arust üldse mitte loomulikku surma. Taastamisest ja hooldamisest meenuvad ainult need loopealsete jms teemad. Veekogudest ei meenu ühtegi päästeprojekti. Loodetavasti eksin.