Saare- ja Muhumaa koolijuhid vaatavad positiivselt Tartus toimunud koolijuhtide infopäevadel haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tehtud ettepanekule anda koolidirektoritele kohtuvälise menetlemise õiguse.
“Tegemist on just nimelt õigusega,” ütles Oma Saarele Kuressaare põhikooli direktor Jaan Lember, täpsustades, et menetlemise õiguse peab koolijuhile sellisel juhul andma kooli omanik ehk omavalitsus.
“Ma ei ütle, et seda õigust peab kasutama,” toonitas Lember, lisades, et direktor ei saa mingil juhul muutuda politseiametnikuks.
Ka Lääne politseiprefektuuri prefekt Priit Suve kiitis haridusministri ettepaneku heaks.
“Mul on selle üle ainult väga hea meel,” ütles Suve, “et riigi hariduse eest vastutaja number üks on võtnud nõuks hakata selle poolega tegelema.”
Politsei nõus koolitama
Prefekt kinnitas, et politsei on nõus aitama nii koolituste kui ka muude asjadega. Suve sõnul on väga oluline pöörata tähelepanu pisiasjadele, sest sel juhul ei tule suurte asjadega tegeleda võib-olla mitte kunagi.
Suve tõi näiteks just olukorra, et noored koolimajade juures suitsetavad, ja samuti selle, et õpilased käituvad koolis sääraselt, mis seaduse mõttes on avaliku korra rikkumine. “Nendele asjadele mittereageerimine loob omakorda noortel arusaamise, et nähtavasti niiviisi võibki teha,” märkis Suve.
Jaan Lemberi sõnul peab seadusandlus sellised asjad sätestama väga täpselt, sest ka koolis peab kehtima võrdse kohtlemise printsiip. Kui praegu saab direktor käskkirja välja anda pahateo toime pannud koolilapsele, siis saab ta seda teha ka õpetajale.
“Me teame kõik, kuidas käskkiri mõjub õpetajale ja kuidas õpilasele,” märkis Lember, lisades, et tihtilugu on õpilase puhul käskkiri kui hane selga vesi.
Seda aga, kuidas mõjub kooliõpilasele väljakirjutatud trahvikviitung, Lember ette ei kujuta.
“Praegu võime vaid aimata, kui keegi on millegi sellisega (trahvimisväärsega – toim) hakkama saanud, sest siis küsitakse tema kohta iseloomustust,” rääkis koolijuht.
Ka Muhu põhikooli direktor Senta Room tõdes, et vahel võib tekkida olukordi, kus trahvitegemine on möödapääsmatu.
Mure roppuste pärast
“Oleme küll siiani koolis ilma politseita hakkama saanud,” kinnitas Room, kelle sõnul on nende koolis kõige rohkem tegemist õpilaste ebatsensuurse kõnepruugiga.
“Nad räägivad rumalasti omavahel ning vahel saavad sellest osa ka õpetajad,” ütles ta.
Muhu koolijuhi arvates on säärase leksika tekkepõhjused suuresti meedias, sest kui lapsed midagi näevad ja kuulevad, arvavad nad, et see on lubatud.
Priit Suve märkis, et mingisugustel põhjustel on meil koole, kes oma maine pärast ei taha politseid kutsuda, kuigi tegelikult on olukord, et peaks kutsuma.
Suve on kindel, et nendele asjadele tuleb reageerida. Kui seda ei tehta, siis on see nagu lumepall, mis muudkui kasvama hakkab.
Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters, kes osales ka Tartu koolitusel, märkis, et selline õigus on meie koolijuhtidel juba olnud, 80. aastate keskel.
Haridusjuht peab kõige olulisemaks siiski direktori autoriteeti. “See on küll minu isiklik arvamus, kuid kui koolijuhil autoriteeti ei ole, ei saa ta seda ka trahvimisvõimalusega osta,” nentis Peeters.
Siiski on tal heameel, et lõpuks on hakatud rääkima ka õpetajate õigustest. “Siiani on juttu olnud ju peamiselt õpilaste õigustest ja kohustustest,” sõnas ta.
Rita Loel
Evely Aavik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Neil koolijuhtidel, kes sellise asjaga nõus on puudub enesekehtestamise oskus ja autoriteet, nad püüavad end kehtestada hirmutamisega, aga teadagi, mis sellest välja tuleb.
koolijuhtidele ei tohiks küll selliseid õigusi anda, sest on ka nende juhtide hulgas igasugusied, kes saavad oma võimu näidata.Kooli direktoril peab olema autoriteet , et teda austatakse.
Koolijuhid, ärge astuge libedale teele. Õigused ja kohustused ei ole lahus, Lember ajab nii rumalat juttu, et kui ta ka mõnda asja kohtuväliselt meneteleks – see laguneks lihtsalt koost. Kogu see idee on lisaks nii segane, et kui on koos 5 inimest, siis arusaamu on vähemalt 7. Toon ühe uitmõttena pähe tulnud situatsiooni: KG staadionil suitsetab SÜGi õpilane. Takkis ja Aro ei ole karistamise õigust endale “kaubelnud” ja kas nüüd tuleb Lember karistama SÜGi õpilast, kes rikkus korda KGs?
Kuule, Mari. Kui sa nii täpselt kõike tead, siis ehk tead ka seda,kuidas olukorra lahendama peaks? See, kuidas valdav osa õpilastest koolis oma kaasõpilastega ja õpetajatega käitub on ikka üle mõistuse. Neil on ainult õigused – kohustusi mitte mingisuguseid.
Täiesti nõus sellega, et kohati on koolilastel ikka kord väga käest ära- mõtlen siin suitsetamist, ropendamist, õpetaja ja kaasõpilaste saatmist teadagi kuhu.
Aga anda direktorile trahvimisõigus eeldab seda, et direktor on objektiivne, õiglane ja tal peab olema aega asja korralikult uurida. Kardan, et kõik direktorid ei ole õiglased ega oma autoriteeti. Ja mis nüüd välja võib tulla. Direktor võib rahatrahviga hirmutada ja mitte ainult, tal on õigus trahvi ka määrata. Kes nüüd kaitseb ebaõiglaselt karistatud õpilast. Nii et ikkagi on see trahvimine üks kahe otsaga asi. Olgu selleks siiski politsei, tema vast suudab olla rohkem objektiivne. Jumala pärast, enamus direktoreid on kindlasti õiglased ja oskaksid oma õigust ka targalt ja õiglaselt rakendada aga need, kes ei ole, võivad tõesti nagu ka Peeters arvas, endale autoriteeti ostma hakata.
Ma toon pikemalt välja selle, mida mõtlesin oma esimeses kommentaaris “libedale teele mineku all”. Omasaare samas numbris on ka kirjutis “Kuressaare kohus tühistas keskkonnainspektsiooni määratud 9000-kroonise rahalise karistuse keeluajal kala püüdnud mehele…”. Keskkonnainspektsioon on ka kohtuväline menetleja. Kui koolijuhtidele anda ka kohtuvälise menetleja staatus, siis on nad KOHUSTATUD enda poolt määratud karistusotsuseid kaitsma ka Riigikohtuni välja. Hobi korras oma põhitöö kõrvalt kvaliteetse kohtuvälise menetluse läbiviimine ei ole põhimõtteliselt võimalik. Midagi ei ole teha – karistusotsus peab siiski ka õigluse kõrval sisult JOKK olema ja JOKKilt vormistatud olema. Järgmises kohtuinstantsis tühistatud karistus viib viimasegi koolijuhtide autoriteedi ja kurikaelte karistamatuse tunne kasvab veelgi. Korra ämbrisse astunud koolijuht ei julge teist korda ämbrisse astuda ja tulemuseks on lisaks see, et ka kõrvalseisjad hakkavad sõrmega näitama – tal õigus on aga ta seda õigust ei kasuta. Teisalt muidugi lisaks ka see nüanss, et rahalise karistuse määramisel määratakse karistus ju vanemaile, mitte alaealisele rikkujale.
xxx, ma ei tea, kuidas olukorda lahendama peaks. Õpetajatele trahvimisõiguse andmine ei kohusta õpilasi mitte millekski -ma olen kindel, kuidas olukorda lahendada ei saa. Oma eelneva jutu tõestuseks pakun lugeda nüüd kirjutist ümarlauast, mis õiguskantsleri juures oli haridustöötajatega sel teemal ja tulemused on TÄPSELT sellised, nagu mina siin eelnevates kommentaarides välja tõin http://www.epl.ee/artikkel/449928 ehk kirjutis 26. november 2008 EPLis “Koolijuhid ei poolda Lukase soovitud trahvimisõigust”