Saaremaa koolijuhid on nõus trahviõiguse saamisega (7)

Saare- ja Muhumaa koolijuhid vaatavad positiivselt Tartus toimunud koolijuhtide infopäevadel haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tehtud ettepanekule anda koolidirektoritele kohtuvälise menetlemise õiguse.

“Tegemist on just nimelt õigusega,” ütles Oma Saarele Kuressaare põhikooli direktor Jaan Lember, täpsustades, et menetlemise õiguse peab koolijuhile sellisel juhul andma kooli omanik ehk omavalitsus.

“Ma ei ütle, et seda õigust peab kasutama,” toonitas Lember, lisades, et direktor ei saa mingil juhul muutuda politseiametnikuks.
Ka Lääne politseiprefektuuri prefekt Priit Suve kiitis haridusministri ettepaneku heaks.

“Mul on selle üle ainult väga hea meel,” ütles Suve, “et riigi hariduse eest vastutaja number üks on võtnud nõuks hakata selle poolega tegelema.”

Politsei nõus koolitama

Prefekt kinnitas, et politsei on nõus aitama nii koolituste kui ka muude asjadega. Suve sõnul on väga oluline pöörata tähelepanu pisiasjadele, sest sel juhul ei tule suurte asjadega tegeleda võib-olla mitte kunagi.

Suve tõi näiteks just olukorra, et noored koolimajade juures suitsetavad, ja samuti selle, et õpilased käituvad koolis sääraselt, mis seaduse mõttes on avaliku korra rikkumine. “Nendele asjadele mittereageerimine loob omakorda noortel arusaamise, et nähtavasti niiviisi võibki teha,” märkis Suve.

Jaan Lemberi sõnul peab seadusandlus sellised asjad sätestama väga täpselt, sest ka koolis peab kehtima võrdse kohtlemise printsiip. Kui praegu saab direktor käskkirja välja anda pahateo toime pannud koolilapsele, siis saab ta seda teha ka õpetajale.

“Me teame kõik, kuidas käskkiri mõjub õpetajale ja kuidas õpilasele,” märkis Lember, lisades, et tihtilugu on õpilase puhul käskkiri kui hane selga vesi.
Seda aga, kuidas mõjub kooliõpilasele väljakirjutatud trahvikviitung, Lember ette ei kujuta.

“Praegu võime vaid aimata, kui keegi on millegi sellisega (trahvimisväärsega – toim) hakkama saanud, sest siis küsitakse tema kohta iseloomustust,” rääkis koolijuht.

Ka Muhu põhikooli direktor Senta Room tõdes, et vahel võib tekkida olukordi, kus trahvitegemine on möödapääsmatu.

Mure roppuste pärast

“Oleme küll siiani koolis ilma politseita hakkama saanud,” kinnitas Room, kelle sõnul on nende koolis kõige rohkem tegemist õpilaste ebatsensuurse kõnepruugiga.

“Nad räägivad rumalasti omavahel ning vahel saavad sellest osa ka õpetajad,” ütles ta.
Muhu koolijuhi arvates on säärase leksika tekkepõhjused suuresti meedias, sest kui lapsed midagi näevad ja kuulevad, arvavad nad, et see on lubatud.

Priit Suve märkis, et mingisugustel põhjustel on meil koole, kes oma maine pärast ei taha politseid kutsuda, kuigi tegelikult on olukord, et peaks kutsuma.

Suve on kindel, et nendele asjadele tuleb reageerida. Kui seda ei tehta, siis on see nagu lumepall, mis muudkui kasvama hakkab.
Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters, kes osales ka Tartu koolitusel, märkis, et selline õigus on meie koolijuhtidel juba olnud, 80. aastate keskel.

Haridusjuht peab kõige olulisemaks siiski direktori autoriteeti. “See on küll minu isiklik arvamus, kuid kui koolijuhil autoriteeti ei ole, ei saa ta seda ka trahvimisvõimalusega osta,” nentis Peeters.

Siiski on tal heameel, et lõpuks on hakatud rääkima ka õpetajate õigustest. “Siiani on juttu olnud ju peamiselt õpilaste õigustest ja kohustustest,” sõnas ta.

Rita Loel
Evely Aavik

Print Friendly, PDF & Email