Ruhnu elanikud kui Robinsonid omal saarel

Ruhnu elanikud kui Robinsonid omal saarel

VÄHEMUSRAHVUS: Ruhnu saarel elas enne okupatsiooniaega Saare maakonna ainus vähemusrahvus, rootslased, kes olid asustanud peaaegu terve saare. Vaid mõnikümmend rootslast elas mujal maakonnas.

Ruhnu elanike arvu loetakse umbes 300 hinge. Ruhnus on 28 talu.

Ruhnlase kodune keel on omapärase murrakuga rootsi keel, kuid ruhnlased mõistavad veel eesti, saksa ja osalt ka vene ja soome keelt. Ruhnlaste pää-tööala on hülge- ja kalapüük ning põllutöö. Viimane on küll rohkem naiste hooleks jäätud. Taludel on enamasti kaks põldu, millest teine teise aasta kesas seisab.

Lähenedes Ruhnu talule, tuleb meele muinasjutt, milles tegelased mitu aastasada maganud. Hoonest endast paistab ainult must õlgkatus silma, katus, mille rõhu all hoone nagu maa sisse näib vajutatud olevat. Eluhooned on enamasti ilma korstnata. Lagi, seinad ja põrand on paksu läikiva nõega kaetud.

Administratiivselt on Ruhnu omaette vald – 18-nes vald Saaremaa maakonnas. Valla asju ajab vallavanem ja kirjutaja. Koolijuhatus on kirikuõpetaja hooleks. Kool on õpetaja majas, kus ka raamatukogu asub. Kirikuõpetaja on ühtlasi arst ja apteeker.

Riigivõimu esitab politseikonstaabel, kes ühtlasi tollipunkti, piirivalve, meresideme, metsa ja tuletorni ülema kohuseid täidab. Temal on abiks mõned Ruhnu noored mehed, kes meresidemes oma sundväeteenistuse aega teenivad.

Ruhnu saar on nagu iseseisev riik, kuhu uuendused ega muudatused palju pole suutnud tungida. Ka väljaspool abielu lapsi tuleb sääl harva ette. Paar põlve tagasi olevat siiski säärane juhtum olnud. Siis sattunud ruhnlased suure kimbatusse, mida eksind noortega teha. Lõpuks pandud nad paati, antud leivapäts kaasa ja saadetud merele, kuid aeru ega purje ega muid juhtimise abinõusid kaasa ei lubatud.

Talvel, harilikult umbes kuus kuud, on saar muust maailmast lahutatud. Siis ei puutu ruhnlased välismaailmaga kokku, ei saa posti ja elavad kui Robinsonid omal saarel. Kui näiteks Vene keiser Aleksander III oktoobrikuus 1894 suri, paluti Ruhnu kirikus kuni järgmise aasta maikuuni talle pikka iga.

Illustreeritud Saaremaa ja Kuressaare juht, 1931

Print Friendly, PDF & Email