Loodushetk: Lumivalgete viljadega lumimari

Loodushetk: Lumivalgete viljadega lumimari

 

Sügisvärvides haljastuses eristub selgelt harilik lumimari (Symporicarpos albus), üle Eesti hajusalt, sagedamini Lääne- ja Põhja-Eestis levinud põõsas. Lumimari pärineb Põhja-Ameerikast, on ilupõõsana Eesti aedades ja parkides tavaline.

Leiame teda nii vanade talukohtade tähistajana, Saaremaa arvukates arboreetumides kui ka Kuressaares hekkides. Tal on umbrohule omane elujõud, kasvades kõikjal, nii varjus kui päikesepaistel, ka kehval toitainevaesel pinnasel, ajades rohkesti külgvõsusid.

Kuni 1,5 m kõrge peenikeste okstega põõsa väikesed rohelised lehed on munajaselliptilised või ümmargused. Lumimari õitseb läbi suve sügisesse, juunist oktoobrini, ta väikesed roosakad kuni punased kellukjad õied on tihedates peajates õisikutes. Õitsemise ajal põõsas tähelepanu ei ärata, küll aga viljade valmimisel. Hariliku lumimarja säravvalged marjataolised kerajad viljad, botaaniliselt luuviljad, valmivad sügisel ja püsivad põõsal kaua aega pärast esimest öökülma, pakkudes silmailu.

Lumimarja valged viljad on erakordne nähtus

Valget värvi viljad on üsna erakordne nähtus taimemaailmas, botaanikud teavad nimetada lumimarjale lisaks veel valgete marjadega pihlaka kultivare. Ornitoloogid ei tea, et linnud neid sööksid, küllap marjad seetõttu nii kaua põõsastel püsivadki. On teada, et lapsed on marju lükkinud niidi otsa ja neid helmestena kandnud.

Lumimarjad plõksuvad toredasti, kui neile peale astuda. Kindlasti peab meeles pidama seda, et lumimarja valged viljad on veidi mürgised ning kokkupuude nende mahlaga võib põhjustada põletikku.

Saaremaal on lumimarjal järgmised rahvapärased nimetused: lumivalge, talipall, lumimarjapuu, lumilill, õuemirt.

Print Friendly, PDF & Email