Saarlased on Eesti usinaimad laenajad (1)

Saarlased on Eesti usinaimad laenajad

 

Statistikaameti andmeil oli 2007. a lõpus Saare maakonna omavalitsuste keskmine võlakoormus Eesti maakondadest kõige kõrgem, ulatudes 35,3 protsendini. Selle näitaja poolest ületavad saar-lased 0,3 protsendipunkti võrra riigi rikkaimat maakonda Harjumaad.

Mis puudutab maakonna keskusi, siis ka selles osas oli Saaremaa pealinna – Kuressaare linna – võlakoormus läinud aasta lõpus Eestimaa suuremate linnade omast peajagu üle, ulatudes 54,6%-ni.
Võrdluseks olgu toodud, et Tallinna võlakoormus oli 2007. a lõpus 37,2%, Tartul 42,8% ja Pärnul vaid 34,4% (vt tulpdiagrammi).

Statistikaameti andmetel oli Kuressaare laenukoormus läinud aasta lõpul 117 677 000 krooni, puhastatud eelarve suurus oli 215 553 000 krooni. Sel aastal on linn investeeringute katteks võtnud juba 14 miljonit krooni laenu ja neil päevil peaks linnavalitsus langetama otsuse veel 15 miljoni krooni suuruse laenu võtmiseks. Eeloleval 2009. a kavatseb linn võtta veel kuni 25 miljonit krooni laenu (vt 16. oktoobri Kuressaare Sõnumid).

Samas oli linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis aga optimistlik, öeldes Oma Saarele, et hoolimata uutest laenudest peaks Kuressaare võlakoormus selle aasta lõpus langema 48%. Säärane langus peaks tõenäoliselt tulema eelarve kasvu (seni on maksulaekumised eelarvesse olnud väga head) ja olemasolevate laenude tagasimaksete arvelt.

Orissaare ületas lubatud määra

Praegu kehtiv valla- ja linnaeelarve seadus märgib, et omavalitsuse võlakohustuste summa ei tohi ületada 60% kavandatud eelarvetuludest. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Saaremaal seaduse seda sätet eiranud vaid Orissaare vald (vt tulpdiagrammi).

Kümme kuud tagasi ulatus Orissaare võlakoormus 61,8%-ni. Tõsi, seadusega kehtestatud piirmäära ületamine on Eesti ühe rikkama valla, Viimsi vallaga võrreldes köömes – Viimsi võlakoormus oli 2007. a detsembris 119%.

Orissaare vallavanem Raimu Aardam möönis, et valla võlakoorem oli läinud aasta lõpus seaduses ette nähtud piirmäärast tõepoolest kõrgem. “Seletatav on see sellega, et läinud aastal lootsime maha müüa Orissaare endise sauna kinnistu,” rääkis ta. “Kuna sauna müük aga ebaõnnestus, siis polnud meil ka piisavalt raha laenude tagasimaksmiseks.”

Praegu on Orissaare vana saun alghinnaga 1,6 miljonit krooni endiselt müügis. Aasta tagasi üritati seda maha müüa alghinnaga 2,2 miljonit krooni. Raimu Aardam avaldas lootust, et selle aasta lõpuks alaneb valla võlakoormus kas 55% või isegi 52% peale.

Orissaare valla võlg kasvas järsult (enam kui kaks korda) 2006. aastal. Aardami sõnul võeti tookord laen, et rahastada spordihoone ehitamist.
Viimase kolme aasta jooksul on järsult kasvanud ka Pöide ja Lümanda valla võlad.

Pöide vallavolikogu esimees Mihkel Käärid ütles Oma Saarele, et vald kasutas 2006. a võetud laenu (sel aastal kasvas valla võlakoormus rekordiliselt – 1,9%-lt kuni 53,5%-ni) Tornimäe koolihoone renoveerimiseks. Lümanda endine vallavanem Toivo Vaik kinnitas, et Lümandas remonditi laenurahaga lasteaiahoone.

Võlgadeta vallad

Siiski on Saare maakonnas ka kaks valda, kus võlakoormus on viimastel aastatel olnud nulli tasemel: need vallad on Laimjala ja Ruhnu.
Laimjala vallavanem Vilmar Rei ütles, et viimastel aastatel on vald tegelenud mitme suurema projekti ettevalmistamisega. “Lähiajal hakkame neid ellu viima ja küllap siis tuleb ka meil laene võtta,” rääkis ta. “Pean silmas töid vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisel ja Muhu hooldekodu projekti.”

Ruhnu vallavanem Aare Sünter tõdes aga, et varasematel aastatel on mõnikord laenamist eelarvesse ka kavandatud. “Näiteks kavandasime ka 2008. aastaks väikese laenu,” lausus ta. “Kuid õnneks oleme seni ilma hakkama saanud ja teiste kuluartiklite arvel kokku hoidnud. Iga pisiasja pärast ei tahaks ka raha laenata.”

Samas Sünter ei välistanud, et lähitulevikus, mil näiteks hakatakse ellu viima vee- ja kanalisatsiooniprojekti, tuleb vallal laenuraha siiski kasutada.

Print Friendly, PDF & Email