SOL hakkab uurima Saaremale Eesti esimese geopargi loomise võimalusi

SOL hakkab uurima Saaremale Eesti esimese geopargi loomise võimalusi

GEOPARGI PÄRL: Geopargi pärliks on Kaali meteoriidikraater kui Eesti kõige silmapaistvam geoloogiline loodusmälestis.

Saaremaa omavalitsuste liit taotleb Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust Saaremaa geopargi maakondliku kontseptsiooni koostamiseks. Eesti Geoloogiakeskuses aasta tagasi valminud uurimus soovitab Saaremaad esitleda kui Silurimaad.

“Kui me räägime geopargist kui ühest võimalikust maakonna turismitootest, siis tuleb selgeks saada, mida siin teha või näidata ja kus võiks olla geopargi keskus,” põhjendas SOL-i büroo direktor Jüri Pärtel KIK-le taotluse esitamist.

Saaremaa – Silurimaa geopark

Pärast seda, kui 2005. aastal valiti Saaremaa Eesti kõige perspektiivikamaks piirkonnaks, kus võiks luua Euroopa geoparkide võrgustiku (EGV) ja UNESCO poolt tunnustust leidva geopargi, esitas Eesti Geoloogiakeskus KIK-le projekti Saaremaa geopargi geoloogilise visiooni väljatöötamiseks. Selle tulemusel valmis 2007. aasta lõpus uurimus “Eeltöö geopargi rajamiseks Eestis”.

Uuring tõdeb, et Saaremaal on head võimalused moodustada UNESCO poolt tunnustatud geopark. Seda kinnitab ka kolmel rahvusvahelisel foorumil saadud hea vastukaja.

Uurimuse hinnangul võiks loodav geopark kanda nimetust Saaremaa – Silurimaa geopark. 443 miljonit aastat tagasi alanud ja umbes 27 miljonit aastat kestnud Siluri ajastu olulised sündmused toimusid just Baltika ürgmandril, millel Eesti ala asus ja mille jäänukil me tänaselgi päeval asume. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner.

Üle kogu Saaremaa paiknevate Siluri paljandite abil on Saaremaal võimalik tutvustada ¾ Siluri ajastust, millest osasaamiseks pakub uurimus välja kaks matkamarsruuti. Esimene neist võiks läbida Saaremaad põhjast lõunasse ja võimaldaks rännata ajas Alam-Silurist Ülem-Siluri lõpuni.

Teine marsruut oleks ida-läänesuunaline ja võimaldaks jälgida fatsiaalseid muutusi Baltika mandril Siluri ajastu settebasseinis. Kummagi marsruudi lähedusse jääb palju linnuseid ja kirikuid, mida samuti saab välja pakkuda.

Üheks omaette marsruudiks geopargis võiks olla tutvumine Saaremaale kuulsust toonud ehituskiviga, mida on viidud Peterburgi metallurgiatehastele ja eksporditud Rootsi. Geopargi geoloogiliste vaatamisväärsuste pärliks oleks Kaali meteoriidikraater kui Eesti kõige silmapaistvam geoloogiline loodusmälestis ehk geotoop.

Eurüpterus – geopargi maskott

Geopargi maskotiks võiks saada Siluri ajastule iseloomulik ja Saaremaale geoloogide hulgas kuulsust toonud mereskorpion eurüpterus, mille kujutist saab kasutada suveniiride valmistamisel.

Oluline koht geopargi toimimiseks on geopargi keskus, mis hakkab tegelema geopargi tutvustamise ja külaliste juhendamisega ning pakub turistidele kaasa kohalikke tooteid.

Ehkki geopargi loomise vastu huvi üles näidanud turismiärimees Alver Sagur näeb geopargi keskuse asukohana talle kuuluvat Kaali külastuskeskust, näeb uuring keskuse asukohana eelkõige Kuivastu sadamat. Seda põhjusel, et turistil ei jääks keskusesse jõudmisel pooled vaatamisväärsused seljataha.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep ütles, et Saaremaa geopark võiks sündida paari lähima aasta jooksul. Ehkki geopargi puhul on esmatähtis geoloogiline aspekt, tegeldakse selle raames ka näiteks rahvakunsti, etnograafia ja arheoloogiaga. “Kõik, mis paikkonnas väärib huvi, tuleks raha teenima panna,” sõnas Raudsep. “Eesmärk on, et geopark teenib läbi FIE-de ja organisatsioonide ise omale raha.”

Siluri ajastu paljandite külastamisel läbiks turist terve maakonna, mis annab kogu maakonnas elanikele teenimisvõimalusi. Samuti pikeneb turismihooaeg, sest paljusid geotoope on parem vaadelda varakevadel, enne puude lehteminekut või sügisel, pärast lehtede langemist.

Eesti Geoloogiakeskus soovitab Kaali kraatrivälja riigistamist
Eesti Geoloogiakeskuse uuring teeb riigile ettepaneku Kaali kraatriväli eraomanikelt välja osta ja muuta Panga pank kättesaadavaks geoloogiahuvilistele.

“Kaali kraatriväli tuleks Eesti riigil maaomanikelt välja osta! Tegemist on maailmas unikaalse loodusmälestisega, ei saa leppida olukorraga, kus see kuulub eraisikutele,” öeldakse uuringus. “Isegi kui maavaldaja peab tagama geotoobi säilimise ja juurdepääsu, ei ole võimalik kraatrivälja täies ulatuses eksponeerida.”

Uuringus tõdetakse, et osade Kaali meteoriidivälja kraatrite külastamine on problemaatiline. Näiteks tuleb kraatrini nr 5 ja 7 jõudmiseks ronida üle traataia, mida ei saa pidada üleeuroopalise tähtsusega geotoobi külastamisel normaalseks. Kraater nr 3 asub aga maavaldaja õueaiamaal ja niisugusel kujul ei ole see kraater külastamiseks avatud, isegi kui aiavärav on lahti jäetud.

Samuti soovitab uuring muuta Panga maastikukaitseala kaitsekorralduskava, mis uuringu hinnangul välistab igasuguse mõtte geotoopi külastada. Praegu võib Saaremaa kõrgeimal, Panga pangal käia ainult merevaadet nautimas, mis aga ühtegi geoloogiliste huvidega turisti ei rahulda.

Selleks, et tutvustada Maa ja piirkonna geoloogilist arengut, peab saama näha kivimit, ja lähedalt. Uuesti tuleks läbi vaadata projekt Panga pangale trepi ehitamisest. Oleks väga efektne 20 m mööda treppi ronida ja vaadata panga seinal tähistatud kivimkihte, öeldakse uuringus.

Print Friendly, PDF & Email