Linnuses on Lotta Svärdi ja Naiskodukaitse ajaloonäitus

Linnuses on Lotta Svärdi ja Naiskodukaitse ajaloonäitus

ELAV AJALUGU: Heli Jalakas Kuressaare linnavalitsusest andis esimese lilleõie Ursula Liivmannile, kes on naiskodukaitsja olnud 70 aastat.

Läinud kolmapäeval avati Kuressaare linnuse peakorrusel ajaloonäitus “Õed Soome lahe kahelt kaldalt”. Tegemist on väljapanekuga, mis kajastab kahe isamaalise organisatsiooni – Eesti Naiskodukaitse ja Soome Lotta Svärdi tegevust enne nõukogude okupatsiooniaega.

Näitus on rännanud nii Soomes, Eestis kui Lätis juba paar aastat ning kogunud palju positiivset vastukaja. On ju tegemist ajaloo varjatud küljega, millest okupatsiooniajal ei tohtinud ja viimastel aastatel ei ole veel jõutud palju kõnelda.

Kui võtta aga Eesti ajalugu, siis puudutab Kaitseliit oma eriorganisatsioonidega vaat et enamikke peresid, sest nagu märkis ka näituse avamisel naiskodukaitsja ja ajaloolane Merike Jürjo, olid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad esimesed, kelle suhtes punavõimud repressioone tarvitama hakkasid.

Ainuüksi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonda kuulus 1940. aastal, mil organisatsioon likvideeriti, 900 naist.

Näituse avamisel oli kohal nii Naiskodukaitse esinaine Airi Neve kui ka Soome Lotta Svärd Fondi esinaine Irmeli Lemberg, samuti Jenni Kallionsivu Soome instituudist ning Missu Saloheimo Lotta Svärd muuseumist.

Suurt elevust tekitas nii naiskodukaitsjate kui ka soomlaste seas pidulikule sündmusele tulnud 87-aastane Ursula Liivmann Leisi vallast Pammanast. Tegemist on vanaprouaga, kel vabariigi aastapäeval möödub 70 aastat Naiskodukaitsesse vastuvõtmisest.

Kui Naiskodukaitse loodi 1927. aastal Kaitseliidu kõrvale suuresti just Soome Lotta Svärdi eeskujul, siis tänapäeval on sõsarorganisatsioonide käekäik olnud suuresti erinev. Kui Eestis taastati Kaitseliidu naisorganisatsioon 1991. aastal, siis soomlased ennesõjaaegsel kujul ei tegutse (Soomes ei ole taastatud ka Suojelus-kunta´t ehk Kaitseliitu) ning Lotta Svärd Fond talletab just esiemade tegevust.

Üks erinevus on kahel naisorganisatsioonil veel – kui lottad võtsid osa Talvesõjast (nende organisatsioon likvideeriti Nõukogude võimu käsul 1944), siis naiskodukaitsjad Teises maailmasõjas osaleda ei saanudki.

Kuid nagu märkis ka Merike Jürjo, oli Naiskodukaitse just see organisatsioon, mis tegi naised tugevaks ning andis neile teadmised ja oskused igas olukorras hakkamasaamiseks. “Eks see aitas ka rasketel Siberi-aastatel,” tõdes ajaloolane.

Näitus, mille on koostanud Lotta Svärd Fond ja Naiskodukaitse koostöös Eesti okupatsioonide muuseumi, Soome instituudi ja Soome suursaatkonnaga, jääb Kuressaare linnuses avatuks novembri lõpuni.

Print Friendly, PDF & Email