Eile Kuressaare koolides esinenud olümpiavõitja Erki Nool on vist üks vähestest poliitikutest, kes suudab end noortele inimestele arusaadavaks teha.
Noorele inimesele meeldib, kui asjadest räägitakse nii, nagu need on, mitte ei aeta lihtsalt mingit loba, millest rääkija pahatihti ka ise just kõige paremini aru ei saa.
“Sõitke (purjus pea ja suure kiirusega – toim), kui te tahate 18-aastaselt lasta end varuosadeks lahti võtta ning anda oma neeru 70-aastasele mehele,” on otsekohene repliik, mis paneb noore inimese ehk rohkem mõtlema kui õpetaja näpuviibutamine ja moraalilugemine.
Nool ei ole poliitikuna just kogenud ja ennast ka mitte väga põhjalikult tõestanud. Kuid olümpiavõitja aunimetus on märk sellest, et mees teab, mida mees teeb.
Valikute tegemist saab õpetada vaid see inimene, kes on pidanud neid tegema ja teinud neid õigesti. Pole mõtet vedada lastele rääkima poliitikuid, kes pole elus mitte millegagi hakkama saanud ning lasevad liugu vaid selle najal, et nad meeldivad parteijuhile.
Seetõttu tõstetakse neid valimisnimekirjas ka kõrgele kohale. Ning napi paarisaja saadud häälega istutakse siis Toompeal ja tehakse tarka nägu.
selle repliigi siin on vist küll 17-aastane kirjutanud…
Nõustun teiega täielikult! Lisaks veel seda, et tohutult nõme on juhtkiri, mis leiab, et põhjendatud ja sisuka konstruktiivse kriitikaga väljatulemiseks peab inimene olema tingimata kuulus. Sõnavabadus Saaremaa moodi!
tõsi ta on, et kriitika tegemiseks ei pea kuulus olema, aga oma tõetera on ka selles, et noorem inimene võtab vastu (st jääb midagi talle kõrvade vahele ka) rohkem asju, kui seda räägiks mõni tundmatu poliitik. kes nende noorte silmis midagi poistiivset on korda saatnud. autor on vist pigem seda mõelnud. tegelikult ei peaks üldse mingeid poliitikuid koolidesse esinema kutsuma. ühtemoodi mula ajavad nad kõik.
Sellega olen nõus, et kui mingil teemal sõna võtta, peaks olema kas enda kogemus või väga põhjalikud teadmised asjast. Samas ei ole nõus väitega, nagu vaid paarsada häält saanud aga parteijuhile lähedalseisev inimene ei sobiks riigikokku. On palju selliseid inimesi, kes ei pea tähtsaks iseenda eksponeerimist, üldsus ei pruugi neid tunda ega näha, mida nad teevad. Samas on see inimene saanud mingi erakonna tippu just suure sisulise panuse pärast. Tunnen ise inimesi, kes pidevalt nö kulisside taga töötavad meie seaduste parendamise nimel, teevad oma vabast ajast sisulist tööd ja aitavad meie riiki juhtida sada korda paremini kui mõni üldsusele väljapaistev sportlane, näitleja või kes iganes sinna riigikokku saanud on. Riiki peavad juhtima targad inimesed, mitte need, kes edevad, auahned või lihtsalt PR-is tugevad. Kahjuks aga valib rahvas sageli neid, kes ennast paremini müüa oskavad. Alles hiljem võib selguda, et see, kellele oma hääle andsime, ei kavatsegi volikogu istungitest osa võtta või on riigikogus sage puuduja.
Minu eelnev kommentaar ei ole Erki Noole pihta, tema on mulle väga sümpaatne. Mõtlesin olukorda üldisemalt.
6 normaalset kommentaari ja siis ilmud sina. Asi oligi juba liiga arukaks läinud, pididki välja ilmuma. Kas oled Oma Saare ajakirjanik, mõistatuslik juhtkirja kirjutaja, et nii iroonitsed siin, argumeteerimatult? Mõistsid oma pange?
töesti kummaline nupuke sin.olümpiavöitjaks olemine töestab vaid seda,et oma (spordi)alal teadis ta mida teeb,aga seda üle kanda ülejäänud eluvaldkondadele on tösiselt meelevaldne
Kui lollid on lugu arutlema-kommenteerima hakanud, siis miks pole mind kutsutud. Põhimõte on selles, et kui lollid kommenteerima hakkavad, kutsutakse ikka kõik lollid kaasa lööma.