Saaremaa laevaehitajad koondusid

Saaremaa laevaehitajad koondusid

KOOSTÖÖS PEITUB TUGEVUS: Konsortsiumi liikmed ei ole kohustatud ühisprojektides osalema, kuid ühisprojektides osalemise eelduseks on konsortsiumiga liitumine. Fotol alumiiniumlaeva ehitamine Baltic Workboatsis.

Enamik Saaremaa väikelaevaehitajaid liitus esmaspäeval ühenduseks, mille raames on konsortsiumi liikmetel võimalik osaleda mitmesugustes ühistes projektides.

“Raam- ehk konsortsiumlepinguga moodustati ühendus, mille eesmärgiks on väikelaevaehituse konkurentsivõime tõstmine,” ütles Oma Saarele klastriprojekti eestvedaja Anni Hartikainen.

Lepinguga liitusid kõik Saaremaa väikelaevu tootvad ettevõtted peale Luksusjahi ja mõne väikese ettevõtte. Lisaks laevaehitusfirmadele osalevad konsortsiumi tegevuses ettevõtted, mis on sektoriga kaudsemalt seotud, näiteks toodavad mööblit, metallosi vms. Samuti on konsortsiumis oluline roll omavalitsustel ning haridusasutustel.

Konsortsiumi esindusliikmeks valiti Lääne-Eesti ja saarte laeva- ja paadiehitajate MTÜ Kingston, mis on loodud 1997. aastal eesmärgiga propageerida väikelaevaehituse traditsioone ja organiseerida ühistegevust.

Väikelaevaehitusklastri esimeseks ettevõtmiseks on ühisstrateegia loomine. Selles projektis osalevad Vätta Puit, Väike Paadivabrik, Baltic Workboats, Saare Paat, Lindvart, Kasse Paadid, Alunaut, Tekno Marine Eesti, TTÜ Kuressaare kolledž ning projekti toetavad Kaarma, Orissaare, Muhu vald ja Kuressaare linn.

“Ühisstrateegia loomise tulemusena täpsustub, millistes valdkondades ja kellel on mõistlik omavahel koostööd teha ning milliseid projekte edaspidi ette võtta, et ühised investeeringud ikka õigesse kohta läheksid,” lisas Hartikainen.

“Ja kui ka peaks selguma, et meil ei ole piisavalt argumente koostööd teha, on see ka hea tulemus – rohkem oma aega ja raha sellele ei raiska. Kuigi see on vähetõenäoline, sest vähemalt tööjõu arendamine ja tootja regionaalne maine on raudselt kõikide seotud ettevõtete, haridusasutuste ja omavalitsuste ühishuvi,” märkis klastriprojekti eestvedaja.

Ühisstrateegia projekti maksumus on 400 000 krooni, sellest moodustab omaosalus 25 protsenti. Toetust rahastamiseks loodetakse EAS-ilt, kuhu kaheksa väikelaevaehitajat kolmapäeval taotluse esitasid.

“Konsortsiumlepinguga saavad liituda kõik organisatsioonid, kellele läheb korda väikelaevaehituse käekäik,” märkis Hartikainen. “Sadamad, mereharidusseltsid, merespordiseltsid, omavalitsused, koolid, ettevõtted. Põhimõtteliselt ka mitte tingimata Saaremaa ettevõtted – konsortsiumi liikmete nõusolekul võtame oma paati ka hiidlasi, pärnakaid jt.”

Tallinna tehnikaülikooli juhtimise õppejõu, St Galleni ülikooli juhtimisdoktorandi Marko Rillo sõnul, kellega strateegia loomise teemal läbirääkimisi peeti, on tegemist ainulaadse ja väga huvitava ettevõtmisega väga põnevas tööstusharus.

“Väikelaevade ehituse valdkonnas on Eestis tervikuna kindlasti asjalikud ajad ees – ühest küljest on olemas tugev teadmiste pagas, eksisteerivad veel teatavad kulueelised ning on võimalus klastris ühendada oma tugevusi lähedal asuvate Soome ja Rootsi turufirmadega,” sõnas Rillo.

Print Friendly, PDF & Email