Paindlik turupoliitika on lihatööstusel aidanud majanduslangust vältida (3)

Paindlik turupoliitika on lihatööstusel aidanud majanduslangust vältida

TÖÖTAJATEGA VARUSTATUD: Saaremaa lihatööstus kaadripuudust ei tunne. Praegu on töölesoovijaid rohkem kui ettevõttes töökohti.

Liitumine veel mõne üle-eestilise kaubandusketiga ja uute, sh ka odavamasse hinnaklassi kuuluvate toodete juurutamine on Saaremaa lihatööstusel võimaldanud vaatamata riiki haaranud majandusseisakule tootmise mahu vähenemist vältida.

Saaremaa lihatööstuse müügijuht Marko Mägi avaldas arvamust, et majanduskriisist tingitud tootmise vähenemine Eesti toiduainetetööstuses küünib viimastel kuudel umbes 15% piirimaile.

“Meie tänase mittelanguse põhjus on ehk selles, et viimasel ajal oleme suutnud siseneda kaubanduskettidesse, kus Saaremaa lihatööstus pole varem oma toodangut müünud,” rääkis Mägi. Need uued kaubandusketid on Säästumarket ja Maxima.

“Selveris ja Rimis oleme juba aastaid olnud,” jätkas Mägi. “Kuid just uued ketid on meil aidanud tootmismahte hoida senisel tasemel.”

Neljas koht turul

Eesti lihatoodete turust on saar-laste käes umbes 7,5–8%, mis annab neile lihatööstuste pingereas neljanda koha. Kui võtta arvesse asjaolu, et praegusel kujul, st iseseisva osaühinguna, alustati tegevust vaid poolteist aastat tagasi (2007. aasta kevadel), võib seda pidada väga heaks saavutuseks.

Saaremaa lihatööstusest ettepoole jäävad ju säärased gigandid nagu Rakvere lihakombinaat ja Atria grupp, mis tekkis pärast Valga, Vastse-Kuuste ning Võru lihatööstuse liitumist. Aga ka Läänemaal asuv Maag (vt diagrammi).

Küsimusele, kas konkurendid käivad ka kõvasti kanna peale, vastas Marko Mägi: “Ega lõdvaks end lasta tohi. Tuleb ikka hoolikalt jälgida, milliste toodete ja hindadega konkurendid turule tulevad, ning aeg-ajalt on vaja neilt ka õppust võtta, et konkurendi nii mõnegi toote analoog ka oma tooteportfelli sokutada.”

Vahetas Saare Selveris turuliidri välja

Kuigi Eesti lihaturust ligi kolmandikku oma käes hoidva Rakvere lihakombinaadiga võrreldes tundub Saaremaa lihatööstus väike olevat, on saarlased siinmail siiski nii mõndagi saavutanud.

Nii näiteks on neil kohaliku Saare Selveri värske liha letis õnnestunud Rakvere täielikult välja vahetada. Lisaks on Saaremaa lihatootjate käes ka Rae toidupoe lihalett.

“Saaremaal peaks poes ikka saadaval olema siinsamas saarel toodetud värske liha,” märkis lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo. “Täna võib öelda, et nii Saare Selveris kui ka Rae poes on värske liha lett täielikult meie käes. Tallinlastel on meie toodetud värsket liha võimalik osta Viimsi Comarketist.”

Müügijuht Marko Mägi lisas: “Nendes lihalettides on müügil meie kõige värskem kaup – täna lõigatakse, homme letis ja ülehomme juba tarbija kõhus.”

Saaremaise kvaliteedi hoidmine

Mis puudutab Saaremaa lihatööstuse toodete hinnataset, siis tuleb möönda, et täna on see veel veidi üle Eesti keskmise.

“Kindlasti mõjub see pisut ka meie konkurentsivõimele,” tõdes Mägi. “Kuid tasuks meeles pidada, et igal tootjal on veel ka oma kaubamärk. Meie kaubamärgiks on Saaremaa ja looduslähedus, sest ligi 95% ulatuses kasutame vaid kohalikku toorainet.”

Müügijuht lausus, et kui ettevõte suudab toodete saavutatud kvaliteeti hoida, siis võib eeldada, et suuri probleeme turul tekkida ei tohiks – veidi kõrgema hinna eest pakub Saaremaa lihatööstus oma kliendile head kvaliteeti ning saaremaist loodussõbralikkust. “Kui inimene meie toote juba ostab ja selle eest pisut rohkem raha maksab, siis peab ta ka parema maitse saama,” rääkis Mägi.

Uute turgude otsingud

Praegu turustab Saaremaa lihatööstus pea kogu oma toodangu Eestis – umbes 15% jääb kodusaarele ja ülejäänu müüakse mandri kauplustes. Välisriikidest võib Saaremaal valminud lihatooteid osta vaid meie lähinaabrite lätlaste ja soomlaste juures. Tõsi, väljaveo mahud on praegu veel väikesed, kuid viimasel ajal on uute turgude otsingul juba mõnevõrra pinda sondeeritud.

Nii näiteks rääkis Marko Mägi, et augustis puhkenud Kaukaasia kriisi ajal saadeti ettevõtetele ringkirju soovitustega oma kaupa Gruusiasse turustada. “Läkitasime meiegi oma andmed vastavatesse andmebaasidesse ja praeguse seisuga oleme Gruusiasse saatnud ka oma toodete esimesed näidised,” kinnitas ta. “Eks tulevik näita, kuidas meil läheb.”

Samuti on maad uuritud meie idanaabri juures. Saaremaa lihatööstuse müügijuht märkis, et koostööpartner, kes oleks nõus nende toodangut Venemaal turustama, on neil Peterburis olemas ja taotlus ekspordiloa saamiseks on Venemaa veterinaarametile esitatud.

Kuna aga Eesti ja Venemaa suhted pole praegu just kiita, on kogu see protsess venima hakanud. “Hetkel on pall venelaste poolel ja jääb vaid oodata, kuidas see sealt tagasi tuleb,” lausus Mägi.


Saaremaa lihatootjate jõulutooted

Oktoobrikuu alguses alustasid Eesti suuremad kaubandusketid jõuluhooaja lihatoodete müüki. Ka Saaremaa lihatööstusel on tarbijatele nii mõndagi uut pakkuda.

Lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi ütles, et sel jõuluhooajal Saaremaa lihatööstuse pakutud toodetest rääkides on peamine märksõna küpsetatud praed.

“Peredel ju aega napib, vanemad on tööl, aga lapsed tahavad õhtul süüa, ja jõuluajal omakorda soovivad inimesed kauem ühist koosolemist nautida,” rääkis ta. “Seepärast tõimegi turule uued küpsetatud tooted, mida tuleks ahjukuumusest vaid kergelt läbi lasta, et praad võtaks ilusa kuldse kooriku ümber, ja seejärel kohe sööma hakata.”

Nii näiteks võib sel talvehooajal poelettidelt leida Saaremaal valmistatud kuumsuitsu-lamba tagasingi, mis tootjate arvates sobib hästi peolauale. Sink on maitsestatud soolvee ja ürtidega ning kaupluses peaks selle kilohinnaks kujunema umbes 200 krooni.

Samasse tooteklassi kuuluvad veel küpsetatud talvepraad – sea tagaosa liha väikese pekikihi ja kamaraga (nagu seapraad ikka) – ja küpsetatud seakoot. Viimase iseloomustamiseks ütles Malle Mägi: “Ise arvan, et Eesti tarbija jaoks on see mõnevõrra üllatav toode. Eks ta ole rohkem Saksa turu trend – sealsetel õllefestivalidel on seakoot väga populaarne. Kuid minu jaoks on see väga huvitav toode ja siiralt soovitan kõigil seda proovida.”

Verikäkk juustuga

Loomulikult käivad jõuludega alati kaasas verivorstid ja verikäkid. Selles valdkonnas jätkab Saaremaa lihatööstus oma vanade ja tuntud toodetega Advendivorstikeste ja Saaremaa jõuluvorstiga, viimane pälvis läinud aastal Eesti parima verivorsti tiitli.

Uue tootena pakutakse sel talvel verikäkki. Pealtnäha on tegu küll klassikalise verikäkiga, kuid veidi on saarlased ka selle toote juures n-ö eksperimenteerinud – nimelt on verikäkis traditsiooniliselt sisalduv pekk asendatud juustuga.

Lihatööstuse peatehnoloog: “Siinjuures väike soovitus perenaistele – kõige maitsvam on meie uudne verikäkk, kui seda enne serveerimist mitte praadida, vaid nagu juustusaia ahjus veidi kuumutada.”

Igale maitsele ja rahakotile

Eeloleval jõuluhooajal on Saaremaa lihatootjad püüdnud mõelda igale maitsele ja ka igale rahakotile.

Kallimasse, nn delikatessklassi kuulub uus toode Saaremaa sardell, madalama hinnaga võib poeletilt leida Saare viineri. “Kuna juustu lisamine lihatoodetesse on järjest populaarsemaks saanud,” rääkis Malle Mägi, “siis oleme ka meie nendesse vorstikestesse juustu lisanud. Vaatame, kuidas läheb. Praegu tundub küll, et tarbija on need tooted hästi vastu võtnud.”

Suitsutatud keeduvorstid

Senine praktika on näidanud, et turul lähevad hästi suitsutatud keeduvorstid. “Kes veel vene aega mäletab, peaks teadma, et siis vorstitooted saidki pisut suitsu,” selgitas Mägi.

“Kuid kuna tookord polnud toote pakend piisavalt kvaliteetne, oli nende toodete realiseerimistähtaeg väga lühike.”

Nüüd on pakendiprobleem lahenenud ja Saaremaa lihatööstus on turul viie suitsutatud keeduvorstiga: varasematele suitsutatud Doktorivorstile, Juustuvorstile ja Kevadisele on lisandunud vorstid Lemmik ja Lastevorst.
Uue tootena võib sel hooajal kauplustest veel leida odavamasse hinnaklassi kuuluva Muhu poolsuitsuvorsti.

“Mis aga puudutab pooltooteid ehk lihavalmistisi, siis siin me oluliselt oma sortimenti laiendanud ei ole,” rääkis Malle Mägi. “Üritame jätkata toodetega, millega juba läinud aastal välja tulime.”

Üks selliseid tooteid on näiteks Saaremaa kodune seapraad, mille tarbija on hästi vastu võtnud. Prael on kaasas ka maitseainete pakike, et perenaine saaks seda maitsestada vastavalt oma soovile.

Print Friendly, PDF & Email