Kära eelarve ümber (1)

Kära eelarve ümber

 

Riigieelarve kokkupanemine käis mitmesuguste ettepanekute, kemplemise ja kauplemise teed. Rohkem kui kord tabas kokkupanijaid mälunõrkus.

Aktsiis mitte teede, vaid riigieelarve lappimiseks

Üks mälunõrkuse kohti oli kütuseaktsiisi ümber toimunu. Päevakorda tõusis selle tõstmine – Reformierakonna ettepanekul, kes nõudis seda kallite-võimsate autode maksustamise asemel. Lõpuks jäi niihästi üks kui ka teine ettepanek kõrvale.

Ent üles jäi kütuseaktsiisist saadava raha kulutamise probleem. Teatavasti näeb kehtiv seadus ette, et 75 % sellest rahast peab minema teedeehitusse. See ei meeldi praegustele rahajagajatele kohe kuidagi. Praegu jäigi asi katki sellepärast, et seda seadusepügalat poleks jõutud tuleva aasta eelarve jaoks muuta. Edaspidiseks näikse muutused-muudatused plaani võetavat.

Meenutagem, kuidas see lõik seadusesse sattus. Ei mäletagi, millal kütuseaktsiis kehtestati, igatahes oli see enne euroliitu ja tema ettekirjutusi. Uudsele aktsiisile oli üsna üldine vastuseis, autoomanikelt nagunii, aga ka avalikkuselt laiemalt. On praegu ajad kitsad, tollal oli raha veel kasinamalt.

Vähe oli seda käes ka tolleaegseil eelarve kokkuseadjail. Seepärast üritati sellalgi välja mõelda uusi makse. Läbi õnnestus kütuseaktsiis suruda ainult tingimusel, et saadud raha kulutataks teede korrastamisele. Sest teede seis oli veel kehvem kui rahaline seis. Ja olukorra parandamist nõudsid eelkõige needsamad, kes kõige kõvemini aktsiisi vastu sõdisid. Nemad nõudsid kogu raha teedele kulutamist. Lõpuks lepiti kokku 75 protsendis.

Meenutused meenutusteks, küsimus on: kas meie teede olukord on juba niivõrd heaks saanud, et enam parandamist ei nõua? Küllap veel kaugeltki mitte.

Laps välja koos pesuveega

Kindlaksmääratud summade, protsentide probleem tõusis üldiselt päevakorrale. Suuresti just reformerid polnud rahul Kultuurkapitali rahaasjadega, eelkõige raha jaotamisega. Aga ka raha eraldamise korraga.

See ajas ägedamad loovharitlased, peamiselt kirjarahva hulgast, tagajalgadele püsti. Kusjuures pesuveega läks lapski üle vanniveere: ka kainemalt arutlevad sõnavõtjad olid sunnitud tunnistama, et raha jaotamisel võiks üht-teist täpsustada. Nendegi raha kallale lõpuks ei mindud, küll aga suunati üldsummast senisest suurem osa kultuuriehitustele.

Samuti “kaaperdati” ära töötukassa ja haigekassa dividendid, mida seni oli eesmärgipäraselt kulutatud lisaks põhisummadele. Viimaste kallale esialgu ei mindud.

Oli see nüüd aasta või natuke rohkem tagasi, kui leiti, et lihtkodanikul on kohtusse pöördumine ülemäära raskendatud, suuresti ka seesuguse ettevõtmise kulukuse pärast. Ja astuti mõningaid samme, et ligipääsu kohtumajale kergemaks teha. Needki hiljutised arutelud olid tänaseks meelest läinud ja kohtussepöördumisele väänati vägevad lõivud kaela. Peaasi, et riigi kaukasse kusagilt miljonikesi juurde saada!

Riik on õhukeseks hööveldatud

Kõik need ja mõned teisedki manipulatsioonid rahaga viitavad üheskoos selgelt sellele, et riik on nii õhukeseks hööveldatud, et ei tule enam toime hädavajalike iseendale võetud kohustuste täitmisega, oma kodanike vajaduste rahuldamise ja heaolu eest hoolitsemisega. Sellest siis siin-seal vaikselt kostnud mõtteavaldused, et ei piisa enam tulumaksu alandamise peatamisest, pigemini tuleks seda tõsta.

Samas kui riigikogu kevadel suure aplombiga otsustas asuda oma liikmete põhjendamatult kõrge palga tõusu peatamisele, on nüüd juba kõva häälega selle vastu välja astutud. Eelkõige Keskerakonna ridadest, aga teistestki fraktsioonidest. Üllatavalt astus samas vaimus üles ka president Ilves – vaatamata õiguskantsler Tederi selgesõnalisele arvamusele, et tegu poleks seadusega vastuolus.

See selleks, lahenegu juriidiline kaasus, kuidas ta laheneb, aga keegi ei saa ju keelata riigikogulastel ühel meelel ja häälel otsustada, et nad lihtsalt loobuvad palgatõusuga kaasnevat raha vastu võtmast.

Olukorras, kus valitsus ja lõpuks nad ise kõigi teiste ametkondade ja riigiasutuste töötajate palga kallale lähevad. Ulatuslikumalt käis selle ettepaneku välja Kalle Muuli Postimehes (2. okt). Laupäevased “Rahva teenrid” Vikerraadios lisas veel mõne nüansi: loobuda kuluhüvitustest ja igale riigikogulasele plaanitud assistentide värbamisest.

Print Friendly, PDF & Email