Tänane päev möödanikus

Tänane päev möödanikus

 

Täna nelikümmend viis aastat tagasi, 1963. aasta 11. oktoobril, oli Prantsuse kultuurile kurb päev. Nimelt sai tol päeval teatavaks, et igaviku teele on lahkunud kaks üle maailma tuntud kultuuritegelast – šansoonilaulja Édith Piaf (sünd 1915. aastal nime all Édith Giovanna Gassion) ja kirjanik, kunstnik ning filmilavastaja Jean Cocteau (sünd 1889).

Édith Piafi loomingu loetelus on enam kui 250 laulu. Nimetaksime vaid mõned kaunimad ja ka tuntumad: “La vie en rose” (1946), “Hymne à l’amour” (1949), “Milord” (1959), “Non, je ne regrette rien” (1960). Tema karjääri tippaeg langes 1950. aastate teise poolde ja 1960-ndate algusse. Lauljanna on maetud Pariisi Père Lachaise’i kalmistule.

Mis aga puudutab Jean Cocteaud, siis tema loomingupärandi moodustavad rikkalik poeesia, kuus romaani, paarkümmend näidendit, seitse täispikka filmi jne.
Muide, Piaf ja Cocteau olid lähedased sõbrad.

Nelikümmend aastat tagasi, 1968. aasta 11. oktoobril, toimus Nõukogude Liidus järjekordne poliitiline kohtuprotsess. Nõukogude-vastase tegevuse eest mõisteti vangilaagrisse ja asumisele viis teisitimõtlejat: Konstantin Babitski, Larissa Bogoraz-Daniel, Vadim Delauney, Vladimir Dremljug ja Pavel Litvinov. Neile pandi süüks, et 1968. aasta augustis olid nad söandanud protestida Tšehhoslovakkia okupeerimise ja Praha kevade mahasurumise vastu.

Kuigi teisitimõtlejate protestimiiting kestis vaid kolm minutit, mõisteti nad süüdi Nõukogude ajal kehtinud kriminaalkoodeksi paragrahvide 1901 ja 1903 alusel: “Laimavate väljamõeldiste eest, mis mustavad nõukogude ühiskondlikku ja riigikorda.”

Tõsi, tol protestimiitingul osales veel kaks tuntud vene teisitimõtlejat – Natalja Gorbanevskaja ja Viktor Fainberg. Fainberg peideti psühhiaatriakliinikusse, kuid Gorbanevskaja olid võimud seekord sunnitud vabastama, kuna tal oli rinnalaps.

Kolmkümmend viis aastat tagasi, 1973. aasta 12. oktoobril, rünnati ajakirja Kommunist (tegemist oli kommunistliku partei ametliku väljaandega, selle sõsarväljaandeks siin Eestimaal oli Eesti Kommunist, kus omal ajal nii mõnigi tänapäeva Eesti juhtiv poliitik oma õpetliku iseloomuga kirjatöid üllitas) toimetuse juhtkirjas teravalt tuntud teadlast ja dissidenti Andrei Sahharovi (1921–1989; Nobeli rahupreemia 1975).

Ajakiri süüdistas teda “jultunud Nõukogude-vastases tegevuses” ja kirjutas, et teadlane oma tegevusega “kahjustab rahvusvahelisi suhteid kogu maailmas”.

Kes küll täna enam mäletab, et kunagi mitte eriti kauges minevikus olid säärased ajakirjad nagu Kommunist või Eesti Kommunist. Kuid Andrei Sahharovi nimi jääb ajalukku.

Eeloleval nädalal möödub kolmkümmend aastat lähiajaloo ühest märkimisväärsest tähtpäevast. Nimelt valiti 1978. aasta 16. oktoobril Rooma paavstiks poolakast kardinal Karol Józef Woytyła (elas 1920–2005), uus paavst hakkas kandma nime Johannes Paulus II. Ta oli esimene mitte-itaallasest paavst pärast Hadrianus VI (võimul 1522–1523). Sellele lisaks on Johannes Paulus II ainus paavst, kes on külastanud Eestit.

Print Friendly, PDF & Email