Striptiisitarid ja vöölased tiivustasid Anti-Nobeli laureaate (1)

Striptiisitarid ja vöölased tiivustasid Anti-Nobeli laureaate

PIDULIK HETK: Anti-Nobeli 2008. aasta laureaadi kõne.

Kas te olete kunagi võrrelnud koertel elavaid kirpe kassikirpudega? Kas teile ei tundu, et kartulikrõpsud võivad mõni kord krõbiseda mitte just värskendavalt ja söögiisu ärgitavalt? Aga mida te arvate taimede väärikusest?
Selgub, et kõiki neid huvitavaid teemasid on uuritud ja kõnealuste teemade uurijad on saanud ka väärika autasu. Poolteist nädalat tagasi kuulutati Ameerika Ühendriikides 18. korda välja Anti-Nobeli preemia laureaadid. See üritus toimub alati enne päris Nobeli preemia laureaatide avalikustamist.

Anti-Nobel antakse teaduslike saavutuste eest, mis “alguses ajavad meid kõiki naerma, kuid seejärel panevad mõtlema”. Pretendente Ig Nobeli preemiale (nii kõlab selle nimi originaalis; ignoble on ingl k “madal”, “alatu”, “vääritu”) valivad välja humoristliku teadusajakirja The Annals of Improbable Re-search lugejad. Kuigi kõnealune preemia pole just kõige autoriteetsem, sõidab enamik laureaate omal kulul autasustamistseremooniale siiski kohale.

2008. aastal anti alternatiivset Nobeli preemiat välja kümnes kategoorias: toitumine (ingl k nutrition), meditsiin, füüsika, keemia, bioloogia, kognitiivsed teadused, majandus, arheoloogia, kirjandus ja kaasaaitamine rahu kindlustumisele.
Järgnevalt lühike ülevaade selle aasta Anti-Nobeli laureaatidest.

Heli ja maitsetaju seosest

Kategoorias “toitumine” omistati 2008. aasta Ig Nobeli preemia Oxfordi ülikooli teadlasele Charles Spence’ile (kaasautor Massimiliano Zampini Itaaliast), kes detailsemalt uuris kartulikrõpse ja nende tekitatud heli võimalikku mõju meie söögiisule.

Nimelt tegi teadlane kindlaks, et krõpsude krõbin mõjutab inimese maitsetaju. Uurimistöö käigus määratles ta krõbina optimaalse tonaalsuse, mille puhul tunduvad kartulikrõpsud värskemad, kui need tegelikult on. Säärane kummaline temaatika pole Spence’i teadusliku karjääri kestel esmakordne.

Ka varem on ta korraldanud eksperimentaalse iseloomuga uurimistöid, mis on pühendatud heli ja maitsetaju seosele. Mõned aastat tagasi ilmus ühes teadusajakirjas Spence’i artikkel, milles tõestati, et austrid tunduvad palju maitsvamad, kui süüa neid merekohina saatel. Teadlane on püüdnud ka tõestada, et mida valjem on gaseeritud joogi kihin, seda isuäratavam see meile tundub.

Kirpude võrdlev analüüs

Bioloogiapreemia pälvisid Tou-louse’i riikliku veterinaariakooli õpetlased, kes viisid läbi koertel elavate kirpude ja kassidel elavate kirpude võrdleva analüüsi. Teadlased tõestasid veenvalt, et koerakirbud on füüsiliselt palju tugevamad, sest keskmiselt hüppavad nad kassikirpudest 20 cm kaugemale.

Ig Nobeli preemia saanud keemikud uurisid aga kokakoola ja pepsikoola kontratseptiivseid ehk rasestumisvastaseid omadusi. Selle töö üks autor oli Bostoni ja Harvardi ülikooli teadlane Deborah Anderson (kaasautorid Sharee A. Umpierre Puerto Rico ülikoolist ja Joseph A. Hill Uus-Inglismaa viljastuskeskusest).

Proua Anderson rääkis ajakirjanikele, et antud teema vastu tundis ta huvi juba 1980. aastatel, kui uuris koos kolleegidega, kuidas kokakoola ja pepsikoola erinevad sordid jm taolised joogid mõjuvad spermatosoidide liikumisvõimet. Teadlased tegid kindlaks, et dieetkoka tapab seemnerakud ühe minutiga. Hiljuti müügile tulnud joogis New Coke jääb aga ligi 40% meessugurakkudest ellu.

Ameerika uurijad jagasid preemiat Taivani keemikutega, kes samuti uurisid kokakoola ja pepsikoola kontratsepiivseid omadusi. Taivani teadlaste järeldus oli aga hoopis vastupidine – kõnealused joogid olevat spermatosoididele absoluutselt kahjutud.

Anti-Nobeli füüsikapreemia pälvisid sel aastal ameeriklased Dorian Raymer ja Douglas Smith. Nende uurimuse tulemused tekitavad meelehärmi kõigile, kes on näiteks kunagi üritanud panna korralikult kokku kompuutri- või mingeid muid juhtmeid. Rangete matemaatiliste valemite keeles tõestasid teadlased, et iga sasipuntras olev juhe või niidiots läheb paratamatult sõlme.

Striptiisitari head päevad

Mis puudutab Ig Nobeli selle aasta majanduspreemiat, siis see on mingil määral seotud füsioloogiaga. Nimelt otsustasid ameerika teadlased kontrollida, kas on olemas mingi seos kliendile tantsiva striptiisitari menstruaaltsükli ja talle antava jootraha suuruse vahel.

Uurimistöö tagajärjel selgus huvitav korrelatsioon – striptiisitaride teenistus suureneb märkimisväärselt neil päevil, mil naistel toimub ovulatsioon.
Anti-Nobeli selle aasta meditsiinipreemia on aga seotud majandusega. Põhja-Carolinas asuvas Duke’i ülikooli teadlane Dan Ariely andis vabatahtlikele valuvaigistavaid platseebotablette (farmakoloogilise toimeta inertne aine).

Ühele grupile katsealustest ütles ta, et ühe tableti hind on 2,5 dollarit (u 30 krooni), teisele aga, et tablett maksab 10 senti (u 1,1 krooni). Pärast tablettide neelamist mõjutati katsealuseid nõrkade, kuid valutekitavate elektrilöökidega.

Ja ka siin ilmnes huvitav korrelatsioon – need, kes neelasid oma teada palju kallimaid tablette, tajusid valu vähem kui need, kellele öeldi, et tegemist on väga odavate tablettidega.

Siit tegi uuringu autor järelduse – mida enam patsiendid ravimetele raha kulutavad, seda suuremat efekti nad neist ootavad. Patsiendi usk tableti mõjusse omab aga märkimisväärset ravitoimet.

Pettunud ja rõõmsad

Kategoorias “kognitiivsed teadused” said Anti-Nobeli preemia seekord jaapani ja ungari teadlased, kes tegid kindlaks, et amööbisarnased organismid (üherakulised organismid) on targemad, kui seda varem eeldati – nad on võimelised lahendama küllaltki keerulisi ülesandeid.

Teadlased sundisid neid miniatuurseid organisme roomama mööda labürinti. Säärane eksperiment kinnitas, et need primitiivsed organismid on võimelised leidma väljapääsu.

Paraku teade, et neile on määratud Ig Nobeli preemia, neid teadlasi eriti ei rõõmustanud. Üks neist, jaapanlane To-shiyuki Nakagaki teatas, et ta oli väga üllatunud, kui preemia määramisest kuulis. “Ma ei mõista, milline meie uurimistöö osa pälvis [selle] preemia määrajate tähelepanu. Millise hinnangu annab see preemia meie tööle? Me oleme alati olnud tõsised teadlased ja ma ei mõista, miks peaks enne naerma ja alles siis mõtlema,” ütles ta. Kuid preemiate üleandmise tseremooniale jaapanlane siiski saabus.

Inimeste ja taimede õigused

Kirjanduse Ig Nobel läks sel aastal britile David Simsile raamatu eest “Sa värdjas: kirjeldus organisatsiooni sees tekkinud nördimuse kogemusest” (You Bastard: A Narrative Exploration of the Experience of Indignation within Organization).

Autor uurib inimese nördimise protsessi suhtes ülejäänud ühiskonnaga. Sims analüüsib põhjuseid, miks pealtnäha tasakaalukad, kannatlikud ja tihti ka tolerantsed inimesed hakkavad järsku oma kolleege kaabakateks pidama. Erinevalt eelpool tsiteeritud jaapani teadlasest oli Sims Anti-Nobeli preemia määramise üle väga rõõmus, sest see paneb inimesi mõtlema.

Arheoloogia valdkonna preemia läks brasiilia teadlastele, kes on väga pahased vööloomade (armadillide) peale. Oma uurimistöös pajatavad nad, kuidas ja kuivõrd kiiresti hävitavad need loomakesed arheoloogilisi leiukohti.
Ja lõpuks Ig nobeli rahupreemia. Selle pälvis Šveitsi konföderatsiooni inimesega mitte seotud biotehnoloogia eetika komitee ja koos sellega ka kõik Šveitsi kodanikud selle eest, et nad õiguslikul tasandil kuulutasid, et taimedel on olemas väärikus ja koos sellega tunnistasid taimede õigust enesemääramisele.

Lõbus autasustamistseremoonia

Kümnest Anti-Nobeli preemia laureaadist nõustus autasustamistseremooniale sõitma seitse. Võib oletada, et nemad ega ka külalised (keda oli ligi tuhat) oma otsust kahetsema ei pidanud. Igal aastal valivad korraldajad tseremoonia jaoks mingi teema. 2008. aastal oli selleks üleküllus.

Kohalolijad kuulasid loenguid formaadis 24/7, mille kestel mitu tuntud teadlast rääkisid bioloogiast, krüptograafia fraktaalidest, üleküllusest endast ja teistest valdkondadest. Iga loengut kuulati kaks korda: esimest korda andis esineja 24 sekundi jooksul teemast “detailse” ülevaate, pärast seda aga tegi oma esinemisest 7-sõnalise kokkuvõtte.

Pärast loenguid vaatasid tseremooniale saabunud külalised lühiooperit teemal “Üleküllus”, milles esinesid tõelise Nobeli preemia laureaadid. Möödunud aastal vaadati Anti-Nobeli preemiate üleandmise tseremoonial lühiooperit “Kana muna vastu”.

Täpselt nädal tagasi, möödunud laupäeval esinesid Ig Nobeli laureaadid Massachusettsi tehnoloogiaülikoolis viieminutilise kõnega. Tõsi, kui nende esinemine tundus igav 8-aastasele miss Sweety Poo’le igav, siis andis ta sellest kohe ka teada. Seekord said kõik laureaadid auhinnaks tahvlikese, millel oli kiri: “See Anti-Nobeli preemia määratakse 2008. aasta Anti-Nobeli preemia laureaadile selle kinnituseks, et Anti-Nobeli preemia laureaadi saavutused on Anti-Nobeli preemiat väärt.”


Anti-Nobel 2008

– Majanduspreemia: Geoffrey Miller, Joshua Tybur ja Brent Jordan; USA.
Tõestuse eest, et elukutselise striptiisitari ovulatsioonitsükkel mõjutab tema teenitava jootraha suurust.

Artikkel “Ovulatory Cycle Effects on Tip Earnings by Lap Dancers” ajakirjas Evolution and Human Behavior, vol 28, 2007.

– Füüsikapreemia: Dorian Raymer ja Douglas Smith; USA. Matemaatilise tõestuse eest, et iga juhtmete, juuste või muu säärane pundar ajab end paratamatult veel enam sõlme.

Artikkel “Spontaneous Knotting of an Agitated String” ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences, vol 104, no 42, 2007.

– Keemiapreemia: Sharee A. Umpierre, Joseph A. Hill, Deborah Anderson; USA. Avastuse eest, kuidas mõjuvad kokakoola ja pepsikoola meessugurakkudele.

Artikkel “Effect of “Coke” on sperm Motility” ajakirjas New England Journal of Medicine, vol 313, no 21, 1985.

– Kirjanduspreemia: David Sims; Suurbritannia. Raamatu eest “Sa värdjas: kirjeldus organisatsiooni sees tekkinud nördimuse kogemusest”.

– Toitumisalane preemia: Charles Spence; Suurbritannia; Massimiliano Zampini; Itaalia. Kartulikrõpsude krõbina elektroonilise modifitseerimise eest eesmärgil panna krõpse mäluvat inimest uskuma, et söödav toit on värskem, kui see tegelikult on.

Artikkel “The Role of Auditory Cues in Modulating the Perceived Crispness and Staleness of Potato Chips” ajakirjas Journal of Sensory Studies, vol 19, 2004.

– Rahupreemia: Šveitsi biotehnoloogia eetikakomitee ja kõik Šveitsi kodanikud. Õiguslike põhimõtete kehtestamise eest, mis lähtuvad eeldusest, et taimedel on väärikus.

– Arheoloogiapreemia: Asolfo G. Mello Araujo ja José Carlos Mardelino; Brasiilia. Uurimuse eest, kui kiiresti hävitavad vöölased arheoloogilisi leiukohti.

Artikkel “The Role of Armadillos in the Movement of Archaelogical Materials” ajakirjas Geoarchaeology, vol 18, no 4, 2003.

– Bioloogiapreemia: Toulouse’i riiklik veterinaariakool; Prantsusmaa. Tõestuse eest, et koerakirbud on kassikirpudest elujõulisemad.

Artikkel “A Comparison of Jump Performances of the Dog Flea (Ctenocephalides canis) and the the Cat Flea (Ctenocephalides felis felis)” ajakirjas Veterinary Parasitology, vol 92, no 3, 2000.

– Meditsiinipreemia: Dan Ariely, Rebecca L. Waber, Baba Shiv; USA. Tõestuse eest, et kallimad ravimid omavad tõhusamat toimet kui odavad ravimid.

Artikkel “Commercial Features of Placebo and Therapeutic Efficacy” ajakirjas Journal of American Medical Association, märts 2008.

– Kognitiivsed teadused: Toshiyuki Nakagaki; Jaapan; Ágotá Tóth; Ungari. Avastuse eest, et amööbid on võimelised lahendama keerulisi ülesandeid.

Artikkel “Intelligence: Maze-Solving by an Amoeboid Organism” ajakirjas Nature vol 407, 2000.

Print Friendly, PDF & Email