Elu Abrukal kulgeb omasoodu

Elu Abrukal kulgeb omasoodu

Abruka Maali möödunud laupäeval eakate peol rahvast naerutamas.

Et kuidas Abrukal elatakse? Ikka vihmapilvede ja päikese, tuule ja tormi, tuulevaikuse ja öökülmaga. Sametpehme ja värvikirev lehevaip katab metsateed ning kõike seda saadab rändlindude kaugenevate hõigete kaja. See on hetkeseis Abruka loodusmaastikul, mererannas ja metsas. Abrukal on sügis. Elu Abruka majapidamistes kulgeb rahulikult, n-ö mõõdetud tempos, omas ajas, Abruka ajas.

Sadamaehitus edeneb ilmadele vastavas tempos

Sadamaehitus edeneb aastaajale ja ilmadele vastavas tempos, suvise toimekusega praeguseid tegemisi võrrelda ei saa. Aga ta liigub siiski ja tehtut on võimalik oma silmaga märgata. Siinkohal tuleb hinge kinni pidades loota, et riigi rahakoti kõhnumine kuidagi meie muulide pikkust või faarvaatri sügavust ei mõjutaks.

Nende asjadega on küll nii, et nad kas on või neid pole üldse. Poolikuid lahendusi meri ei kannata. Loodusjõude riigi rahakoti paksus ei huvita. Kõige suuremat meelehärmi valmistavad sadamasse saabuvatele alustele tugevad ida- ja kagutuuled.

Need lõõtsuvad ühtmoodi nii rikastel kui ka vaestel aegadel. Ja kui nüüd need targad mehed, kes ehituse tellisid ja selle järelevalve eest head seisavad, kusagilt n-ö kokku hoidma hakkavad, siis on selge, et seda suppi tuleb süüa aastaid ja aastaid. Selge on ka see, et vaevalt meie riik lähima saja aasta jooksul oma rahakoti raudu Abruka sadama tarvis enam avab.

Nii et mõelge, mõelge hoolega, härrased, enne kui sadama ehituseks mõeldud raha kokku hoidma hakkate. Nii võib kuulsuse ja kiidusõnade asemel hoopis eluks ajaks inimeste pahameele pälvida.

Valmivad uued hooned

Varakevadest saati on Abrukal elanud ja ehitanud Saare KEK-i töömehed eesotsas töödejuhataja Kiili Ennuga. Iga alustatud ehitis saab kunagi valmis. Tublid töömehed ehitavad tänapäeval kiiresti. Saare KEK-i ehitajad annavad Abrukal valmivatele hoonetele viimast lihvi. Lähipäevil antakse need omanikule üle. Varsti on võimalus soolaleivale minna.

Ühtlasi tähendab see, et Abruka on ühe majapidamise võrra jälle rikkam ja mitte ainult. Sest ega siis hooned üksi püsi, sinna sisse asuvad inimesed.

Nii see elu siin saarel edeneb. Aga tundub, et loodus tühja kohta ei armasta ja Saare KEK-i töömeeste peatse lahkumisega Abruka elanike arv sugugi ei vähene. Nimelt saabusid teisipäeva südaöö paiku Abrukale Tuukritööde OÜ tuukrid, nendega koos õhkijad ja Fort Ehituse spetsialistid, et lõpule viia süvendustööd Abruka sadamas. Asi tundub põnevaks minevat.

Juba seitse aastat järjepanu on Abruka kultuurielu oma suviste etenduste ja teiste toredate tegemistega rikastanud Saaremaa Rahvateater oma näitlejaskonnaga. Eestimaal pole maakonda, kust Abruka etendusi poleks vaatama sõidetud. Aastatega on välja kujunenud nii-öelda Abruka omad näitlejad.

Harrastusnäitlejate kõrval on kaasa löönud ka kõigile tuntud kutselised näitlejad. Aga ega harrastajad kutselistele millegi poolest alla jää. Abruka Maali elab lausa oma elu ja kogub kuulsust nii kodus kui kaugemalgi.

Kuuldavasti oli ta sellel suvel lausa tuuril käinud. Kõigele sellele on loomulikult tõuke andnud Abruka oma mehe Jüri Tuuliku viljakas loome- ja mõttelend.

Print Friendly, PDF & Email