Vastukaja: "Teletäht Aunaste trügis jõuga praamile "

Oma Saar, 7. oktoober 2008
Internetikommentaar

Kõige piinlikum on mul selle autojuhi ees…

Maire, meie olime see järgmine auto, mis tänu Sinu trügimisele sadamasse järgmist praami ootama jäi. Sel ajal, kui Sina veel Saaremaa rahvale oma raamatut esitlesid, seisime meie juba praami järjekorras. Lõpuks, pärast pikka ootamist – kell oli juba poole kuuele lähenemas – hingasime kergendatult – nüüd saame siit saarelt lõpuks minema…

Olime järjekorras teised, meie kõrval üks saksa turistide auto. Kuid ei, siis tulid Sina, põrutasid oma autoga praamile, manööverdasid veidike edasi-tagasi (või tegid seda Sinu eest need kollastes vestides parkimiskorraldajad), pärast mida jooksis kollases vestis piletikontroll meie juurde ning seistes kahe auto vahel hakkas närviliselt ning vihaselt karjuma: “Kes on järgmine, ma küsin, kes on järgmine, ainult üks auto mahub veel…”

Näitasin meie kõrval seisva saksa turistide auto poole ja ütlesin: “Nemad!” Samal hetkel mõistes, et meie jääme järgmist praami ootama. Täna seda artiklit lugedes tabasin end mõttelt, et mille kuradi pärast pidin ma viipama selle teise auto poole? Miks ei oleks ma võinud Maire Aunastet teha? Kogu jutt käis nagunii eesti keeles ja vaevalt oleks piletikontroll sellele saksa härrale suutnud pärast meie lahkumist selgeks teha, miks tema seekord peale ei saanud, aga meie saime…

Tean, et kui ma oleks seda teinud, tunneksin ennast ilmselt sama halvasti, kui Sina praegu. Õnneks ei tekkinud isegi kiusatust.

Jah, Maire, me ei näinud Su tütre saadet (ja poleks näinud ka siis, kui Sa poleks meie kohta praamil ära võtnud – Tartusse sõit oleks võtnud veel ca 3 tundi), kuid kas Su ponnistused ikka olid seda väärt? Jõudsid ikka õigeks ajaks?

Print Friendly, PDF & Email