Liiklusrikkuja jäi vaidluses politseiga alla

Politsei poolt mitme liiklusrikkumise eest 12 000-kroonise rahatrahviga karistatud Mihkel ei saanud kohtus otsust vaidlustades õigust.

Mihkel sai suure rahatrahvi selle eest, et juhtis tänavu jaanuaris Laimjala vallas autot juhiluba omamata, eiras politsei vilkuritega antud peatumismärguannet ja tema sõidukil olid küljes võõrad registreerimisnumbrid.

Lisaks ei olnud Mihkli auto läbinud tehnoülevaatust, puudus sõiduki registreerimistunnistus ja kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Lõpuks puudus tal ka kirjalik volikiri võõra sõiduauto juhtimiseks.

Mihkel soovis kohtu kaudu rahatrahvi vähendamist, kuna ei käi tervislikel põhjustel tööl ega oma pidevat sissetulekut.

Mees tunnistas küll väärteo toimepanemist, kuid leidis, et otsuses oli ebaõigesti märgitud väärteo toimepanemise kohana Masa–Laimjala–Tumala tee 26. kilomeeter. Mihkel sõitis enda sõnul ainult külavahe- ja põlluteedel.

Lisaks väitsid Mihkel ja ta kaitsja, et politsei ei kasutanud politseiautot ja asus sõidukit jälitama vilkureid kohe sisse lülitamata. Seepärast ei saanud Mihkel ja temaga koos sõitnud noormehed aru, miks neid jälitatakse.

Samuti leidis Mihkel, et politseinikud käitusid teda kinni pidades ebakorrektselt. Nimelt õnnestus tal algul politseinike eest põgeneda ja hiljem läinud ta nende juurde ise vabatahtlikult.

Siinkohal väitis Mihkli kaitsja Harland Paas, et väärteootsusest ja protokollist puudub väga oluline politseiametnike edasist tegevust iseloomustav asjaolu: “Nimelt tulistas üks kahest politseinikust (tulistas meesterahvas, teine oli naispolitseinik) ilma mingi vajaduseta teenistusrelvast lasu õhku ja käskis Mihklil heita külmale ja märjale maale kõhuli. Kõhuli heitmisest Mihkel keeldus.”

Lisaks olevat Mihkel kirjutanud sündmuskohal seletuskirja, milles avaldas kahetsust toimunu suhtes. Seletuskirja aga materjalidele millegipärast ei lisatud.

Kohtuistungil jäi Mihkel oma kaebuse juurde, kuid loobus väärteo toimepanemise asjaolude vaidlustamisest ja palus vaid karistuse vähendamist.

Kohus leidis, et mõistetud karistus vastab süüteole ning arvestab ka eripreventiivset eesmärki ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Print Friendly, PDF & Email