Kaarma kogudus kavatseb rajada moodsa pastoraadi (1)

Kaarma kogudus kavatseb rajada moodsa pastoraadi

KULTUURILOOLISELT TÄHTIS: Kordategemist ja eksponeerimist väärib Hannes Nelise sõnul ka seenest kahjustatud praegune pastoraat, millega oli tugevalt seotud kultuuriloos tähtsal kohal olev perekond Kallas. Tööde mahukus nõuab aga omavalitsuse ja riigi toetust.

Kaarma Peeter-Pauli kogudus kavandab ehitada uue kogudusehoone, kuna ehitusvigade tõttu pidevalt remonti vajava talvekiriku korrastamine käib kogudusel üle jõu.

“Kogudus ei jaksa üleval pidada sellist maja, mida on kogu aeg vaja ümber ehitada,” ütles Oma Saarele Kaarma Peeter-Pauli koguduse hooldusõpetaja Hannes Nelis, viidates pastoraadihoones hiljuti ilmsiks tulnud ulatuslikule seenkahjustusele ja mullu aset leidnud laevaringule, mille remondiks kulub kokku umbes miljon krooni.

Nelise sõnul on koguduse pastoraadihoone tuleviku küsimuses plaanis kokku kutsuda ümarlaud Kaarma vallavalitsuse, muinsuskaitse ja kiriku keskvalitsuse osavõtul.

Koguduse juhatus pakub välja mõtte ehitada Kaarma bussipeatuse lähedusse kuni sajakohalise saaliga uus modernne pastoraat, kus oleksid ruumid pühapäevakoolile ja kirikukoorile, kantseleile ja arhiivile. Maja teisele korrusele tuleks umbes 50-kohaline hostel. Hoones võiks olla ka külmutusseade lahkunute hoidmiseks, ja kabel.

Kahjustuse põhjustas majavamm

Septembris Kaarma talvekiriku ruumest avastatud ulatusliku seenkahjustuse analüüs näitas, et tegemist on majavammiga, mida peetakse mädanikseentest kõige ohtlikumaks.

Lisaks puidu hävitamisele kahjustab majavamm ka kivimüüri ja isolatsioonimaterjali. “Seal peab olema väga ränk ehitusviga, sest muidu ei ole küll võimalik, et seinasoojustusmaterjalist saab vett välja väänata.
Asjad on seal päris kehvasti,” ütles Kaarmalt toodud proove laboratooriumis uurinud Tallinna tehnikaülikooli materjaliuuringute keskuse juhataja professor Urve Kallavus.

Kui siiani peeti majavammi põhjustajaks 90. aastate alguse ehitaja rumalust või omavoli, siis nüüd on ilmnenud, et saatuslikuks saanud kasvuhoonekile kasutamist müüri soojustamisel nägi hoopiski ette tunnustatud restauraatori Tõnu Parmaksoni projekt.

“Kas see projekt kooskõlastati ja inseneride poolt üle vaadati, see on omaette küsimus,” rääkis Nelis. Tollased plaanid nägid aga ka ette hoonesse väga tugeva ventilatsiooni ja keskkütte paigaldamist, mis jäi paraku tegemata.


Kogudus kolib talveks Kuressaarde?

Seoses avariilise olukorraga Kaarma talvekirikus pöördus Hannes Nelis esmaspäeval Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaane poole palvega võimaldada Kaarma kogudusel pidada jumalateenistusi pärastlõunasel ajal Laurentiuse koguduse pastoraadis. Laurentiuse kogudus pole praeguseks veel vastata jõudnud.

Nelis rääkis, et keskmiselt osaleb Kaarma kogudusest jumalateenistusel 7–10 inimest, suurtel pühadel koguneb kirikusse aga kuni 300 inimest.
Samas pole õieti teada, kui paljud koguduse 221 liikmest aktiivselt kirikus käivad, sest paljud neist elavad Kuressaare lähedal ja osalevad jumalateenistusel linnas.

Kaarma kirikus käivad inimesed lähedal asuvatest küladest, kasutades selleks sagedasti jalgratast. Linnas käimiseks tuleks Nelise sõnul koopereeruda ja kasutada mitmekesi mõne kirikulise autot.

Print Friendly, PDF & Email