Joodikud ukse taha – kuhu nad seal väljas kõik ära mahuvad?

Joodikud ukse taha – kuhu nad seal väljas kõik ära mahuvad?

 

Mind ärgitas kirjutama Oma Saare vahendatud Kuressaare Linnamajanduse juhi mure selle pärast, et Kuressaare töötavad joodikud kuidagi linna ja linna ettevõtte mainet ei kahjustaks (vt Oma Saar, 22.09.2008).

Alkoholisõltlaste armee on suur

Muidugi võib pikemalt vestelda selle üle, kes üldse on joodik. Võib-olla kitsamalt võttes siis keegi, kes on “joomamehe kuulsusega” (vt samas). Kui nüüd asja veidi laiemalt vaadata, siis arvestavad Eesti narkoloogid, et meil Eestis võib alkoholisõltlasi olla kuni 15% elanikkonnast, mis on üle 200 000 inimese (vt EPL 18.09.2008).

Alkoholisõltlased töötavad mitmesugustel ametikohtadel alates lihtsamatest kuni riigijuhtimiseni välja. Alles loetud aastad tagasi pidas üks meie naaberriik joomamehe kuulsusega presidenti. Alkoholisõltlaste armee on liiga suur selleks, et seda ära peita!

Ilmselt on lihtsalt tavalisel joomamehe kuulsusega joodikul ja kuulsuseta joodikul teatud eelisevahed. Viimasel on enamasti toeks tugevam sotsiaalne võrgustik, mis ei vii nii kiire kukkumiseni. Ja lihtsal sõltlasest töömehel ei jää ka muud üle, kui lõunavaheajal kõigi nähes poes pudeli järel käia.

Peenem sell võtab klaasiga märkamatumalt kusagil kenas söögikohas või siis võimaldab amet tal hoopis salajast pudelit töölaua all.

Kas heidame ühiskonnast välja?

Olen absoluutselt nõus, et ühtki ettevõtmist ei saa üles ehitada vaid ebastabiilseile joomameestele. Aga et nüüd sedasi labidaga välja praakima hakata? Kõigepealt – see mekib variserlikkuse järele. Teiseks, kes siis tööd tegema hakkab, kui 200 000 inimest üle parda heita? Kolmandaks, kust võtavad riik ja omavalitsus raha nende sotsiaaltagatisteks ja ülalpidamiseks?

Ja veel – alkoholisõltuvus ei tähenda kõigil juhtumitel veel seda, et tööoskus ja -viljakus oleksid kadunud. Siin on ka muid tegureid. Näiteks lugedes Kuressaare linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni 15. septembri koosoleku protokolli, selgub, et ka mittejoodikutest töömeestest võivad isegi noored keskkoolipoisid lausa 100% viljakamad olla.

Teenigu ise elatist

Ma jagan arvamust, et kui ebakaine isik kusagil avalikus kohas reha najal magab, siis see on nagu mingis mõttes kohatu. Kui aga muidu joomamehe kuulsusega, aga hetkel kaine inimene avalikus kohas rehaga tööd teeb, siis see on nii hea pilt, et mul läheb süda soojaks. Kui tegemist ei ole ärakasutamisega, mida alkoholisõltlaste töölerakendamisel ikka ette tuleb, siis on see märk sotsiaal-selt tundlikust juhist.

Eriti võiks seda oodata omavalitsusega seotud tegemistest. Kuna jutt oli aga Linnamajandusest, siis sugeneb siia ka majanduslik mõõde. Kas linnale on tulusam, et alkoholikuradi tõttu oma töö või lisaks ka elukoha kaotanu istub niisama avalikus kohas või pikutab linna raha eest tegevuseta varjupaigakoikul või teenib hoopis, reha käes, endale ise elatist? Sedasi võiks ometi rahul olla nii Juku kui Kalle.

Ivo Käsk
varjupaiga juhataja

Print Friendly, PDF & Email