Muhulaste elu kujutanud Enn Nõu sai 75

Teisipäeval näitas ETV filmi “Aja kroonik”, mis andis ülevaate Rootsis elavast Muhu juurtega kirjanikust ja arstist Enn Nõust, kes neljapäeval sai 75. aastaseks.

1999. aastal Eesti Televisioonis valminud filmis on ajaloolise väärtusega kaadrid, mis aastakümneid tagasi salvestatud pagendusse pääsenud eesti tipp-poliitikutega. Enn Nõu on intervjueerinud mitut, nüüdseks juba toonela teele läinud aatemeest.

Filmis annab tohtrist kirjanik ka endast tõese pildi. Juubilar ei varja, et on tahtnud pidevalt olla tipus. Noore mehena soovis ta saada pagulasvalitsuse liikmeks. Enn Nõu kuulus Rootsi eestlaste esindusse, oli rahvusnõukogu liige ja tegeles veel paljude asjadega.

Kolm aastat tagasi esitles kirjanik Koguva Toomal Muhu muuseumis oma uut raamatut “Mõtusekuke viimane kogupauk”, mis räägib muhulaste elust tsaariaja lõpus.

2005. aasta 10. septembri Postimees avaldas Rein Veidemanni intervjuu Enn Nõuga viimase romaani ainetel. Sellest usutlusest saame muuhulgas teada ka seda, miks romaan lõpeb ristleja Slava põhjalaskmisega Muhu väinas. Enn Nõu sõnul toimus Muhu väinas Esimese maailmasõja kõige suurem merelahing.

“Küsid seda eestlaste käest, nad ei tea. Küsid, kas nad teavad midagi Slavast – ei tea. Aga seal lasti Slava põhja. See oli toona kõige vägevam Vene sõjalaev, mis valvas Soome lahte ja Irbeni väina, et keegi merd mööda sisse ei saaks. Selle laeva kahurid lasksid 24 kaabeltau kaugusele.

Kujutage ette, Muhu väinas 15–20 sellist hiiglast, nagu praegused parvlaevad, mis kurseerivad Rootsi ja Eesti vahel. Inglise allveelaevad, millest küll mõned põhja kinni jäid, sest kohati on väina sügavus vaid seitse meetrit… Selline möll, sest sakslased tahtsid saavutada sõjas läbimurret! Ja siis meenuski mulle korraga Slava, millest olin kuulnud oma isalt. Muhu saar on täis Slava metalli.”

1944. aastal põgenes Enn Nõu koos vanematega Rootsi. Kuni 1983. aastani töötas Enn Nõu arstina Uppsala ülikooli akadeemilise haigla kopsukliinikus, oli selle kliiniku ülemarst ja kopsukliiniku abijuhataja aastatel 1983–1998 kuni pensionile minekuni.

Print Friendly, PDF & Email