Pealtnägija: Saaremaa juurtega kapteni mälestused (4)

Pealtnägija: Saaremaa juurtega kapteni mälestused

AUSTRAALIAS: Rex Urmas Rattur (paremal) augusti keskel Sydneys toimunud raamatu esitlusel autogramme jagamas.

Augustikuu keskel ilmus Austraalias üks huvitav raamat – Saaremaalt pärit meremehe Wello Ratturi mälestused. Alljärgnevalt anname lühiülevaate raamatu tekkeloost ja selles käsitletavatest teemadest. Teksti koostamisel on abiks olnud raamatu toimetaja ja koostaja Rex Urmas Ratturi ingliskeelsed kommentaarid ja Austraalia eestlaste ajalehes Meie Kodu ilmunud ingliskeelne artikkel.

Wello Rattur sündis sada aastat tagasi – 1908. aasta 26. jaanuaril – Leisi vallas, majas, kus kunagi asus Lepiku kõrts. Poisslaps nägi ilmavalgust ligi kolm aastat pärast seda, kui ta isa Willem Rattur oli naasnud Vene-Jaapani sõjast. Willem Rattur teenis Tsaari-Venemaa laevastikus ja osales Tsushima merelahingus (1905. a mais), mis, nagu teada, lõppes Vene laevastiku jaoks hävitava kaotusega.

Wello vanaisa oli Kaarel Rattur – mees, kes omal ajal kirjutas rohkesti ajaleheartikleid ja seilas mööda meresid, kuni jäi laevaga Neiu Ida kadunuks.

Kuna Wello Ratturi lähisugulased elavad praegu Austraalias, siis on ka arusaadav, et tema mälestusteraamatu esmatrükk ilmus just seal. Wellol oli kolm last: poeg Rex Urmas, kes on koos abikaasa Viiu Jaanistega raamatu toimetanud, tütar Salvia ja poeg Juho.

Raamatu autoritest

Kõnealuse raamatu tiitellehel on kaks nime: Rex Urmas Rattur ja Wello Rattur. Raamatu tutvustusest võib lugeda, et kirjanik ja arvutikunstnik Rex Urmas Rattur (sünd 1942, lõpetanud Charles Sturti ülikooli majanduseriala) on isa käsikirja raamatuks muutmisel kasutanud oma suurepäraseid digitaalmeedia oskusi. See on tema esimene raamat. Loomu poolest on Rex Urmas teadmishimuline, haritud ja ajaloohuviline mees.

Mälestuste autor Wello Rattur (1908–2003) elas 95-aastaseks. Austraaliasse asus ta elama 1949. aastal. Kuni surmani oli ta hea tervise ja suurepärase mõistuse juures.

Pärast pensionile jäämist 1973. aastal elas Wello Rattur Austraalias Sydney lähistel Cabramattas. Varem oli ta olnud kapten Hillerströmi laevakompaniis, mis teostas reisijate- ja kaubavedu Austraalia ja Jaapani ning teiste Vaikse ookeani lääneossa jäävate sadamate vahel.

Austraalia eestlaste ajaleht Meie Kodu kirjutas 3. septembri numbris ilmunud ingliskeelses artiklis An Invaluable Legacy for Us All (Hindamatu pärand meie kõigi jaoks) järgmist:
Oma isa mälestuste avaldamine on Rex Urmas Ratturi märkimisväärne saavutus. Ta pole piirdunud vaid isa originaalkäsikirja ümberkirjutamise ja selle tõlkimisega [inglise keelde], sellele lisaks on ta põhjalikult uurinud ka eesti ajalugu. Seepärast võibki teda pidada raamatus kirjeldatud ajalooperioodi suurepäraseks tundjaks. /…/

Järgnevalt esitab artikli autor Tiiu Kroll-Simmul küsimuse: milles ikkagi seisneb selle raamatu tähtsus meie jaoks? Samas on antud ka vastus: raamatu väärtus seisneb eesti ajaloosündmuste tõepärases kirjelduses ja tõlgenduses, eriti puudutab see sündmusi, mis vahetult eelnesid II maailmasõjale ja mis toimusid maailmasõja ajal.

[Memuaaride autor] Wello Rattur oli haritud, tähelepanelik ja analüütilise mõistusega mees. Lisaks oli talle antud suurepärane anne kirjeldada värvikalt sündmusi, mille pealtnägijaks ta oli. Need sündmused jutustavad ajast, mil Eestimaad okupeerisid venelased, sakslased ja seejärel taas venelased; nende [maailmajalooliste sündmuste] kajastamine on põimitud juhtumitega tavainimeste igapäevaelust, mis leidsid aset nii Ratturite perekonnas kui ka tolle aja ühiskonnas tervikuna /…/

Raamatu üheteistkümnest peatükist on kõige meeldejäävam see, milles kirjeldatakse põgenemist Eestist 1944. aastal /…/ Värvikalt kirjeldab autor kõiki neid katsumusi ja kannatusi, mis sundisid inimesi Saaremaalt väikesel paadil vabadusse põgenema /…/ See oli aeg, mil Eesti oli veel Saksa okupatsiooni all ja elanikel lubati sõita vaid Saksamaale…

Tiiu Kroll-Simmul teeb kokkuvõtte: Vello Ratturi lugu muudab eesti ajaloo elulisemaks ja see on üks vähestest raamatutest, mis on niivõrd haaravalt kirjutatud, et selle lugemist oli raske katkestada.

Mälestusteraamatu saamislugu

Vahetult enne isa surma rääkis Rex Urmas Rattur talle kavatsusest avaldada tema mälestused ingliskeelse raamatuna ja seda eesmärgil, et tema lapselastel ning kõigil järeltulevatel põlvedel oleks võimalik teada saada tõde Eestis toimunud sündmustest.

Wello Ratturi mälestused koosnesid üldse kolmest käsikirjast. Neist esimene oli kirjutatud eesti keeles 1949. aastal, s.o kohe pärast Austraaliasse saabumist. See käsikiri räägib Euroopast lahkumisest ning reisist Hongkongi – tegu oli esimese etapiga teel, mis viis pagulusse sattunud mehe koos perega (tema abikaasa Heldi oli samuti pärit Saaremaalt, Mustjala kandist) uuele kodumaale.

Juba 1950. aastal alustas Wello Rattur teist käsikirja (samuti eesti keeles). Selles pajatas ta oma elust – kust on ta pärit, kes oli ta varem. Käsikirjas räägitakse sündmustest, mille pealnägijaks oli Wello oma elu esimese 40 aasta jooksul. Ajaliselt lõpeb jutustus vaid viis päeva enne Rootsist lahkumist 1949. a mais.

Kolmandat käsikirja (seekord ingliskeelset) alustas Wello Rattur 1950. aastate keskel ja seda on täiendatud kuni 1970. aastate alguseni. Urmas Ratturi sõnul kujutab see endast de facto teise käsikirja tõlget.

Rex Urmas Rattur meenutab: Kuigi käsikirjade olemasolust sain ma teada juba 1959. aastal, olin siis vaid 17-aastane ega tundnud tookord nende vastu erilist huvi. 1990. aastate esimesel poolel viis ta isa käsikirja digiformaati. Sel ajal ma avastasingi, et minu põlvkonna inimestel – Austraalias üles kasvanud eestlastel – on isa jutustusest raske aru saada, sest olime sirgunud hoopis teistsugusel maal, kus olid teised kombed ja teine kultuur. Meie peamine keel oli ju inglise keel…

Sellest tulenes ka mõte varustada raamat ja selles olevad pildid kommentaaride ja selgitustega. Sel eesmärgil kohtusid Rex Urmas Rattur ja ta vend Juho oma paljude sugulastega. Tänu sellele sai võimalikuks lisada raamatus olevatele fotodele kõik see, mida tavaliselt nimetatakse päritoluks (ingl k on kasutatud sõna provenance – toim) – so nimed, kohad, fotode tegemise aeg jne /…/

Raamatus toodud selgitused ja kommentaarid omavad erilist väärtust, sest need võimaldavad paljuski avada tekstis kajastatud ja fotodel kujutatud sündmuste konteksti.

Wello Ratturi mälestuste ilmumine on pühendatud tema 100. sünniaastapäevale. Ajalehes Meie Kodu ilmunud artikli lõpetab Tiiu Kroll-Simmul sõnadega: Wello Rattur /…/ jättis tänastele ja tulevastele põlvkondadele hindamatu pärandi /…/. Eestlased, kus nad ka ei elaks, peaksid olema valvsad ning kaitsma oma riigi vabadust ja rahva enesemääramisõigust. Iseloomu tugevus, mida see mees kogu oma elu üles näitas, peaks olema meile kõigile suureks eeskujuks.

Print Friendly, PDF & Email