Kirjutavad: Hariduspoliitika vajab muudatusi (1)

Õpetajate leht, 3. oktoober 2008

Seisukoht, et edukaks saab vaid gümnaasiumi ja ülikooli lõpetamise järel, on visalt, ent kindlalt murenemas, kirjutab Õpetajate Lehes Eesti kutseõpetuse edendamise ühingu esimees ja Kuressaare ametikooli direktor Neeme Rand.

Eesti põhiharidusjärgset hariduselu ootavad lähiaastatel muudatused. Laulva revolutsiooni laineharjalt üheksakümnendate alguse üleminekuauku. Teisalt on enam kinnistumas seisukoht, et vajatakse hästi välja õpetatud oskustöölisi.

Võimeka noore jaoks ei ole põhikooli järel kutsehariduse valimine tupiktee. Riigieksamite sooritamiseks on vaja täiendavat tööd üldainetega. Palju on noori, kes juba põhikooli järel teavad, mida nad oma elus saavutada tahavad. Kokaks või tisleriks õppinule saab seejärel lisada erialase rakenduskõrghariduse. Tööandja jaoks on sellise kvalifikatsiooniga inimesel hiljem kulla väärtus.

Kutseharidust on aidanud populariseerida tehtud investeeringud, sealhulgas EL tõukefondidest saadavad vahendid. Kutseõpe on üldainete õpetamisest kordi kulukam, sest vaja on tööriistu, toiduaineid, ehitusmaterjali jne.

Kuressaare ametikoolis saavad õpilased kooli poolt tööriided ja kunstilist kujundamist õppivad noored ei pea ise kunstitarbeid ostma.
Kutsehariduse maine parandamisel on veel palju teha. Arusaam, et kutsekooli lähevad need, kes gümnaasiumi sisse ei saa, on visa kaduma. See on levinud lastevanemate, õpetajate ja noorte hulgas. Kui tänavustest põhikooli lõpetajatest valis kutsekooli kolmandik, siis EL keskmine tase on 60% ümber.

Haridusametnike mõtted tõsta gümnaasiumi pääsemise lävendit aitavad kutsekooli õppima asujate arvu suurenemisele kaasa. Edukate riikide tööhõivest moodustavad kaks kolmandikku oskustöölised.

Refereerinud Toivo Vaik

Print Friendly, PDF & Email