Kellele ja miks on vaja eelkooli? (1)

Kellele ja miks on vaja eelkooli?

SÜG-I EELKOOLIS: Lapsed teevad loodusteaduslikku katset – missugune paber lendleb, milline kukub.

Kas lapsele, kes käib lasteaias ja saab sealt vajaliku alushariduse, millest peaks kooliminekuks täielikult piisama? Või lapsevanemale, kes tähtsustab haridust ja tahab, et tema võsukesest sirguks edukas inimene, ja kes selle nimel üritab last suruda ikka paremasse ja paremasse kooli? Või hoopis koolidele, kes läbi eelkooli püüavad n-ö kasulikke “hingi”?

Eeloleval kolmapäeval alustavad täpselt ühel ajal – kell 17 –tööd Saaremaa ühisgümnaasiumi eelkool ja Kuressaare gümnaasiumi AB-kool. Mõlemas gümnaasiumis on see juba pikaajaline traditsioon, mis on ennast aastaid õigustanud.

Koolid kiidavad

Koolide hinnang on, et lapsed on rahul, vanemad on rahul ja õpetajad on rahul. Tundub, et kõik ongi korras. Sirje Ess, üks SÜG-i eelkooli korraldajaist märgib, et koolis hakkab nendel lastel, kes on enne eelkoolis käinud ja saanud nõnda juba eelnevalt tuttavaks majaga, õpetajatega ning leidnud sõpru tulevaste klassikaaslaste hulgast, lihtsalt paremini minema.

“Suur pinge ja ärevus olulise elumuutuse, koolimineku, tõttu, jääb väiksemaks ja lastel on kergem koolis õppida,” räägib Ess.
Ühisgümnaasium eelkooli eest vanematelt raha sisse ei kasseeri.

Kuressaare gümnaasiumi AB-kooli osalustasu on 180 krooni, mis väidetavalt läheb õppematerjalide soetamiseks ja paljunduseks. Ka KG-s on AB-kool tegutsenud juba mitu aastat ja selle populaarsus on lastevanemate hulgas jätkuvalt suur (esimesel aastal kaks gruppi, eelmisel viis).

Õpetaja Ülle Jasmini sõnul tahetakse tänavu panna suuremat rõhku lastevanemate koolitusele. Alushariduse kvaliteeti, mida annavad lasteaiad, Jasmin kahtluse alla ei sea.

“Meie eelkooli eesmärk on teha lapsele üleminek mängult õppetööle sujuvamaks. Oleme näinud, kuis laps, kes tuleb nutuga AB-kooli, siseneb 1. septembril koolimajja juba rõõmsalt. Ta teab, mis teda ees ootab,” kinnitab Jasmin.

Ainukese maakoolina korraldab nn eelkooli Kaarma kool. I ja III liitklassi õpetaja Daili Tuulingu arvates tuleb see kasuks eelkõige neile lastele, kes lasteaias ei käi. Ja neid on Kaar-ma kooli piirkonnas üsna mitmeid.

Valla buss kogub lapsed kokku ja toob nad neljaks tunniks kooli igal kolmapäeval kell 13. Kuna vanemad on sel ajal tööl, tehakse neile koolitusi nädalavahetustel. Õppevahendid ja sõidud kooli teeb välja vald.

Õpetaja ei tee saladust, et Kaarmal on eelkooli eesmärk lapsed oma kooli saada. “Et nad näeksid, et siinsamas kodu lähedal on kena väike ja hubane maakool olemas.”

On ju Kuressaare linn ja Kaarma vald alates möödunud aastast moodustanud ühtse haridusruumi, mis tähendab, et Kaarma lapsed võivad asuda õppima ka ükskõik millisesse linna kooli.

Delikaatne teema

Nii ütlevad linna kahe põhikooli juhid suurte koolide agaruse kohta lasteaialapsi juba enne kooli õpetada. Kuressaare põhikooli direktor Jaan Lember ei soovi oma kolleegide tegemistesse sekkuda, kuid annab märku, et tegu on raha ja konkurentsiga.

Tema seisukoht on: “Haridus on meil tasuta ja meie linna lasteaiad teevad piisavalt head tööd. Sealt on võimalik koolil edukalt edasi minna. Küll aga ei saa loota, et kõik 7-aastased oleksid oma arengutasemelt võrdselt andekad, siiski on meie algklassiõpetajad piisavalt head spetsialistid, et kõigiga toime tulla.”

Lembri sõnul on nemad läinud seda teed, et korraldavad koos lasteaedade koolieelikutega toredaid ühisüritusi. Septembrikuus oli ühine spordipäev, osavõtjaid 150 ringis.

Oktoobris kutsutakse lasteaialapsi kooliga tutvuma. “Ja mitte kordagi ma ei räägi sellest, et tulge meie kooli! Lastevanematel on ju vaba valik, kuhu kooli nad oma lapse panevad,” kinnitab direktor Lember.

Lasteaedade kompetentsust alushariduse andmisel ei sea kahtluse alla ka Kuressaare vanalinna kooli direktor Sulev Soodla: “Mina ei näe põhjust, et kool peaks lapsi veel ette õpetama. Aga kes seda teha tahavad, tehku. Ega keelata saa.”

Vanalinna koolil on tavaks kutsuda koolieelikud ja nende vanemad perepäevale, kus tehakse tutvust kooli ja õpetajatega. Sellest on piisanud ja I klass saab komplekteeritud.

“Me ei saa ju kõik püüda neid andekaid, kuskil peavad ometi õppima ka need, kes on veidi nõrgemad,” leiab Soodla. Keelata ei saa
“Kui nõudlust on, siis las teevad. Keelata seda ei saa,” sõnab Saare maavalitsuse peaspetsialist Kristi Oll, kes on aastaid maakonna lasteaedu juhendanud ja kontrollinud.

“Minu isiklik arvamus on, et mingit eelkooli lasteaia ja kooli vahele ei ole enam vaja. Nagunii teevad lasteaiad ja koolid tihedat koostööd, et lapsi kooliks ette valmistada. Sellest peaks piisama.”

Oll ütleb end teadvat, et meie lasteiaõpetajad teevad väga head tööd.
Kuressaare 7. lasteaia juhataja Helle Karu sõnul on lasteaednikel ammu tekkinud küsimus, et milleks need eelkoolid ja AB-koolid. “Kui nendega kunagi alustati, siis ei käinud kõik lapsed lasteaias. Sellest saan ma aru.

Nüüd, kus Kuressaare linnas on kõikidele koolieelikutele lasteiakoht tagatud, kus me koolidelt saame pidevalt tagasisidet selle kohta, et meie lasteaedades antav alusharidus on hea, pole sellisel eelkoolil enam mõtet.”
Karu arvates on linna suured koolid näinud eelkoolides võimalust endale õpilasi koguda ehk saada enesele koorekiht. Ja kuna need on populaarsed koolid, siis kardavad vanemad, et äkki ei saagi nende laps ihaldatud kooli sisse. Nii need vanemad lapse eelkooli panevad.

Kehtib ju Kuressaares nüüd koolidesse registreerimisel uus, linnavalitsuse kehtestatud kord, et oma lapse saab kooli kirja panna ka elektrooniliselt. Nii et, kes ees, see mees!

Seega siis – eelkoolid on olemas. Mitte keegi ei käsi ega keela last sinna panna. On lapsevanema vaba valik, kas ta leiab aega ja võimalust lapsega seal käia. Selge on see, et lasteaiast äratulek ja koolilapseks saamine ei ole väikesele inimesele lihtne. Kuidas seda üleminekut valutumaks muuta, on igaühe oma teha. Ja igaüks teeb seda omal moel. Meil on valikuvõimalus.


Lapsevanemad on segaduses

On pooldajaid, on kahtlejaid. Vahetult enne selle loo kirjutamist oli Tuulte Roosi lasteaias lastevanemate koosolek. Enamik neist, kelle lapsed on eelkoolis käinud, pidasid seda väga vajalikuks. Eriti hinnati just loenguid, mis papadele-mammadele mõeldud.

Mõneti ootamatult olid vanemad väga rahul ka sellega, et eelkool toimub mõlemas gümnaasiumis täpselt ühel ajal – nii ei olevat mingit kaksipidi mõtlemist ja otsus, millist kooli eelistada, peaks vähemalt vanemail olema langetatud juba nüüd.

Agnese (nimi muudetud) poeg läks kooli mõned aastad tagasi. “Oli üks närviline aeg. Elasin otse SÜG-i kõrval, aga mure oli suur, kas minu laps saab sinna kooli sisse. Kui siis algas eelkool, panin ennast kohe kirja. Leian, et see oli hea. Lapsel tekkis julgus, tal oli kooli minnes maja juba tuttav, õpetajad tuttavad. Vanematele peeti loenguid.

Tookord oli soovijaid palju rohkem, kui kool suutis vastu võtta. Siis tehti kooli sissesaamiseks katseid. See oli küll jube. Lapsele traumeeriv, mina olin täitsa närvis. Hea, et see asi on nüüd kadunud. Aga minu arvates peaks kooli vastuvõtul arvestama ka elukohta, mitte niivõrd lapse andekust. See pole küll õige, et kui ma elan kooli külje all, peab mu laps hakkama koolis käima linna teises otsas.”

Kui Mare tütar kooli läks, oli ta üksikvanem. “Minu tööpäev kestis kuueni ja ma ei saanud mitte kuidagi oma last kolmapäeval kell 17 eelkooli viia. Tookord oli see ka tasuline ja mul ei olnud seda raha. Elasin koolimaja kõrval. Kooli sissesaamiseks korraldati katsed ja eelis oli neil, kes olid selle kooli eelkooli läbi teinud. Minu tütar jäi joone alla.

Aga meil vedas, sest üks laps oli teinud koolikatseid mõlemasse gümnaasiumisse ja läks siis KG-sse. Nii sai minu tütar lõpuks ka kooli sisse. Mina leian, et need eelkoolid peaksid olema neile lastele, kes lasteaias ei käi.

Nüüd on mu teine tütar 2-aastane. Ja ma olen mõtlema hakanud, et oma lapse huvides pean leidma aega ja võimaluse ta ikkagi eelkooli panna. Vähem närvikulu ja laps saab maja ja õpetajatega tuttavaks. Ma ei saa aru, miks need eelkoolid toimuvad tööpäeval. Miks need ei võiks toimuda näiteks laupäeviti, kui lapsevanemad on tööst vabad?

Print Friendly, PDF & Email