Ühisgümnaasiumis kõlavad “Marseljees” ja šansoonid

Ühisgümnaasiumis kõlavad “Marseljees” ja šansoonid

TÄNANE MENÜÜ: Mõista-mõista, mis on söögiks.

Saaremaa ühisgümnaasiumis eile alanud ja täna jätkuvatel prantsuse keele päevadel kuulutab õppetunni algust ja lõppu “Marseljees”, vahetundidel kõlavad aga prantsuskeelsed šansoonid.

SÜG-i huvijuht Diana Õun ütles, et prantsuse keelele ja ka kultuurile pühendatud päevadega tähistab kool Euroopa keelte päeva.

“Tõsi, sel aastal lükkusid meie ettevõtmised objektiivsetel põhjustel mõnevõrra hilisemale ajale (õige aeg oleks olnud 26. september – toim),” märkis ta, “kuid vastav traditsioon on meie kooliürituste kavas juba 2001. aastast, s.o ajast, mil Euroopa keelte päeva Eestis üldse esmakordselt tähistati.”

Rõhuasetus vaid ühele keelele

Diana Õuna sõnul on seekordne Euroopa keelte päeva tähistamine SÜG-is varasemaga võrreldes mõnevõrra uudne, sest rõhuasetus on vaid ühel riigil ja keelel. “Kui varasematel aastatel oleme lastele rääkinud Euroopas kõneldavaist keeltest üldse,” selgitas ta, “siis sel aastal valisime välja Prantsusmaa ja prantsuse keele.”

SÜG-i huvijuhi sõnul pole säärane valik tingitud asjaolust, et käesoleval õppeaastal on ühisgümnaasiumis ühtekokku kolm prantsuse keele õpetajat. “Plaanid keelte päeva tähistamiseks tegime juba möödunud kevadel,” rääkis ta.

Idee keskenduda Euroopa keelte päeva tähistamisel vaid ühele keelele ja riigile pärineb Tallinna 21. keskkoolist. Õuna sõnul külastas ta seda kooli eelmisel õppeaastal, mil seal toimus parajasti Itaaliale ja itaalia keelele pühendatud ürituste sari. Mõte tundus hea.

Kõik infosildid prantsuse keeles

Rääkides praegu ühisgümnaasiumis toimuvatest üritustest ja ettevõtmistest, märkis SÜG-i huvijuht, et neil päevil on koolisöökla menüü ja kõik kooliruumides olevad infosildid vaid prantsuskeelsed.

“Õppetunni algust ja lõppu teavitavaks muusikasignatuuriks on aga katkend “Marseljeesist” (Prantsusmaa hümn – toim) ja vahetundidel lahutab meelt mõnus prantsuskeelne laul,” kirjeldas Õun praegu koolis valitsevat õhkkonda.

Lisaks korraldati kõigi vanuseastme õpilastele Prantsusmaa ajaloole, geograafiale ja kultuurile pühendatud viktoriin, mille ülesannete lahendamiseks oli aega 24 tundi, koolis avati mitu näitust ning toimusid loengud prantsuse kunstist ja kunstnikest.

Kuna aga suur osa SÜG-i gümnaasiumiastme õpilastest on sel aastal asunud esmakordselt prantsuse keelt õppima, on täna veel kavas organiseerida karaokefestival.

“Prantsuse keele päevade korraldamisel aitas meid väga Tallinnas asuv Prantsuse kultuurikeskus (Le Centre Culturel Français de Tallinn),” rääkis Diana Õun, “kust saime oma käsutusse Pariisile pühendatud filmi ning prantsusepärased auhinnad viktoriini ja karaoke võitjatele.”


Maavanem sõitis Prantsusmaale

Kuni pühapäevani viibib Saare maavanem Toomas Kasemaa Edela-Prantsusmaal Aquitaine’i regiooni Bayonne’i linnas, kus toimub Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) 36. peaassamblee.

Toomas Kasemaa ütles, et Prantsusmaa töökoosolekul võetakse muude küsimuste hulgas vaatluse alla ka näiteks Euroopa Liidu kalanduspoliitika ja transport saartele. Samas tehakse kokkuvõte aasta jooksul tehtust ja arutatakse läbi organisatsiooni tulevikuplaanid.

CPMR on 1970. aastate esimesel poolel EL-i liikmesmaade moodustatud mereliste reigioonide sõltumatu koostööorganisatsioon. Tegemist on nn lobby-organisatsiooniga, mille kaudu saavad Euroopa keskustest kaugemal asuvad merelised regioonid kaitsta oma spetsiifilisi huve Euroopa Liidu kontekstis.

Praegu kuulub organisatsiooni ligi 160 merelise regiooni esindajaid 29 riigist. Saaremaa sai ühe erandina (tookord EL-i veel mittekuuluv regioon) liikmestaatuse 1996. aastal.

Hiljem on Saare maakond olnud üks eestvedajaid CPMR-i juurde uue komisjoni moodustamisel – tegu on Balti mere komisjoniga, mis asutati 1996. a Kotkas.

Eestist osalevad peale Saaremaa CPMR-i tegevuses veel Hiiu-, Pärnu- ja Ida-Virumaa.

Print Friendly, PDF & Email