Saarte kurtide ühing – 75

Saarte kurtide ühing – 75

 

Iga aasta septembrikuu viimasel pühapäeval tähistatakse rahvusvahelist kurtide päeva. Tänavune aasta on Saarte kurtide ühingule ka juubeliaasta.

2. augustil tähistasime ühingu 75. aastapäeva, selleks puhuks toimus pidulik üritus Roomassaare kõrtsis.

Kurttummade selts loodi Saaremaal 1933. a oktoobris. Juba varem tegutses Püha kurttummade kool, mis oli asutatud 14. novembril 1893, kui seal asus õppima 10 õpilast. Algul asus kurttummade kool Pihtla mõisas, 1895 sai valmis Püha koolimaja ja kool viidi sinna üle. Kooli asutajana sai tuntuks Püha kirikuõpetaja Grohmann. 27 aastat oli kooli ülalpidajaks Saaremaa kurttummade koolitamise selts.

Kuid kehvade olude tõttu anti kool maavalitsuse hooldamisele, seades tingimuseks, et neid ruume muuks otstarbeks ei kasutataks kui kurttummade kooliks. Kooli juhataja oli Mihkel Rahnel. Pärast tema surma 6. augustil 1927 jätkas tööd abikaasa Ida Rahnel. Hiljem viidi kool üle Vändrasse.

Saaremaa kurttummade selts tegutses edasi, kuigi riigi toetuseta. II maailmasõja järel loodi Eesti NSV kurttummade keskus Tallinnas ning kolm territoriaalosakonda, Saaremaa ühing kuulus Pärnu osakonna koosseisu. Esimehena tegutses väga tulemuslikult Ervin Reima.

Käidi paljudes NSV Liidu paikades nagu Moskva, Leningrad, Kiiev, Minsk, Tbilisi, Taga-Karpaadid, Jalta, Krimm, Harkov, Lvov, isegi Elbruse mägedes ja muidugi sõideti ringi Baltikumis, millest ka saarlased aktiivselt osa võtsid. Ka olid saarlased tublid sportlased. Toimusid Balti liiduvabariikide ja Valgevene iga-aastased spartakiaadid.

Võrreldes praegusega oli kurtide ühing tol ajal rikas – ehitas tootmisettevõtteid, kortereid ja maju. Kahjuks jäi saarlaste ühing Eesti iseseisvumise ja krooni tulekuga ilma ilusast majast Lossi ja Pargi tänava nurgal.

Kahjuks me kõik vananeme, noored jäävad pärast kooli lõpetamist mandrile, sest Saaremaal on raske sobivat tööd leida ja noor inimene otsib, kus rohkem omasuguseid.

Miks kurte veel vähemaks jääb? Arstiteaduse arenguga on paljud kurdid lapsed saanud kuuljaks sisekõrva implantaadi abil. Kõiki see ei aita, nemad jäävadki nn vaikuse maailma. Nad ei kuule putuka suminat, tuule mühinat, linnulaulu. Nemad peavad helide maailma mõnel teisel moel tundma õppima.

Mõned kurdid kasutavad oma riigi viipekeelt, kuna viipekeelt on kergem õppida kui suulist või kirjalikku keelt.
Mõnikord päritakse kurtus ühelt vanemalt, aga see võib olla ka raske haiguse tagajärjel. Kuulmispuudega inimesed kuulevad taustahelisid, ent nad ei erista, mida teine inimene neile ütleb. Täiesti kurdid inimesed kasutavad selle asemel teisi meeli. Nad jälgivad inimese nägu ja loevad ta huultelt. Nad tunnevad ka vibratsiooni, nt muusika järgi tantsides.

Maailmas on palju tuntud kurte, näiteks ka Nelson Mandela ja Bill Clinton kasutavad kuuldeaparaate, Beethoven kirjutas oma maailmakuulsa IX sümfoonia täiesti kurdina. Samuti oli kurt maailmakuulus hispaania kunstnik Goya, Eestis maalikunstnik Andrei Jegorov.

Thomas Edisoni hämmastavad leiutised aitasid maailma muuta. Milline oleks küll elu ilma elektrita? Ta leiutas elektripirni ja hulga seadeldisi, samuti täiustas ta telefoni. On veel mitmeid teisi kuulsaid kurte.

On tõsi, et paljud operatsioonid aitavad kuulmist taastada, kui ainult vähesed inimesed saavad kuulmise täielikult tagasi. Ka koeri saab õpetada kurti abistama. Väljaõpetatud koerad aitavad omanikke nii kodus kui ka tööl, andes omanikele teada, kui uksekell või telefon heliseb jne.

Eesti kurtide liit sõlmis päästeametiga projekt-lepingu uudsete alarmseadmete saamiseks (tulekahju-, beebialarm, uksekell, telefon), mis hangitakse Rootsist, projekt peaks käivituma 2009. aastal.

Berliini peaassambleel 5. mail 2007 astus Eesti Kurtide Liit Euroopa Kurtide Liidu (EUD) liikmeks.

Tahaksin tänada Kuressaare linnavalitsust mõistva suhtumise eest kurtide ühingusse.

Meida Kukk
Saarte KÜ esimees

Print Friendly, PDF & Email