Saaremaa töötuse aastane kasv on üks madalamaid

Saaremaa töötuse aastane kasv on üks madalamaid

 

Kuigi Saare maakonna tööpuudus on praegu saavutanud viimase kahe aasta kõrgeima taseme, pole see Eesti riiki tabanud majanduslangusest hoolimata taasiseseisvusaja rekordtaset veel löönud. Kui võrrelda aga töötuse määra aastataguse perioodiga, on juurdekasv Saaremaal riigi üks madalamaid.

“Kui võrrelda olukorda meie tööturul kümne aasta taguse perioodiga või isegi 2005. aastaga, on olukord praegu ikkagi parem,” rääkis tööturuameti Saaremaa osakonna juhataja Kaie Lepp.

Kui 1998. aastal saabusid majanduses halvad ajad ja maakonna kalatööstused järgemööda oma tegevuse lõpetasid, oli koondamisi Lepa sõnul ikka tunduvalt rohkem.

Tõsi, kui võrrelda praegust situatsiooni viimase kahe aastaga, s.o 2006. ja 2007. aastaga, siis on olukord meie tööturul tänavu mõnevõrra kehvem (vt graafikat).

“Samas oli aga mulle teatud määral üllatuseks meie augustikuu statistika,” jätkas Lepp. “Nimelt selgus, et 31. augusti seisuga oli registreeritud töötuid Saare maakonnas 383, mis on ühe inimese võrra vähem kui juulikuus, ja seda vaatamata suvehooaja lõpule.”

Tööturuameti Saaremaa osakonna juhataja sõnul on Saaremaal kui turismipiirkonnas tööpuudus suvel tavaliselt vähenenud, kuna siis suurendavad kohvikud töömahtu. “Nüüd aga, mil näiteks välikohvikuid järjest suletakse, kaovad ka need hooajalised töökohad,” selgitas ta. “Seepärast me siin kartsimegi, et tööpuudus võib augustis hoopiski kasvada.”

Uued kaubanduskeskused, uued töökohad

Kuigi aastataguse perioodiga võrreldes on tänavu Kitsal tänaval asuvas tööturuameti Saaremaa harukontoris pakutavate vakantsete töökohtade arv kordades väiksem, on sel aastal meie tööturul siiski ka midagi positiivset.
“Mäletan, et aasta tagasi oli meil tööpakkumisi niivõrd palju, et need ei mahtunud isegi meie stendile ära,” märkis Lepp. “Sel aastal piisab vabade töökohtade fikseerimiseks vaid kahest paberilehest.”

(Septembrikuu keskel oli tööturuameti fuajees oleval stendil Kuressaare linnas pakkuda umbes 50 ja valdades veidi üle 25 vaba töökoha – toim.).

Vaatamata aga tööpakkumiste arvu vähenemisele, on Saaremaa tööturul 2008. aasta sügisel ka midagi positiivset. Nimelt avatakse Kuressaares kaks suuremat kaubanduskeskust: Auriga Tallinna maanteel, kus Kaie Lepa sõnul peaks tekkima umbes 200 töökohta, ja Kihelkonna maantee äärde jääv uus Säästumarket, kus peaks lisanduma umbes 110 uut töökohta.

“Uute kaubanduskeskuste avamine toob kindlasti leevendust ka meie tööturule,” lausus Lepp. “Jääb vaid loota, et suur osa suvehooaja töölistest leiab endale uue töökoha.”

Tööotsija haridustase on tõusnud

Rääkides Saare maakonnas viimastel kuudel aset leidnud koondamistest, möönis tööturuameti Saaremaa osakonna juhataja, et neid on ikka olnud ja on ka tulemas.

“Nasva Pagaris kaotas töö kaheksa inimest, Orissaare internaatkooli sulgemine tõi kaasa 24 inimese koondamise, OÜ Housemaker koondas 16 töötajat, septembris teatati meile viie inimese koondamisest OÜ-s
Strommen ning tööinspektsiooni andmetel kaotab detsembris vahetult enne jõule Saare KEK-i 24-st töötajast töö 20,” loetles Kaie Lepp maakonnas juba aset leidnud ja lähitulevikus toimuvaid suuremaid koondamisi.

Mis aga puutub Saaremaa tööotsija keskmisesse haridustasemesse, siis see on tööturuameti andmetel viimase aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud.

“Kui näiteks veel aasta tagasi, mil meie majandus läks tõusteed, oli keskmise tööotsija haridustase väga kehv, siis täna on selliste inimeste osakaal ikkagi vähenenud,” rääkis Lepp. “Viimaste kuude suuremate koondamiste tagajärjel on tööturuameti klientide hulgas kasvanud keskeriharidusega ja isegi kõrgharidusega inimeste osakaal.”

Tööotsijate haridustaseme tõusul on siiski ka omad positiivsed küljed, sest see muudab lihtsamaks nende ümberõpetamise ja uue töökoha leidmise. Siinkohal märkis Kaie Lepp veel, et kui käesoleva aasta alguses võis tööotsijaile tõepoolest jääda mulje, et nende jaoks pole mingit koolitust ega ühtegi ümberõppevõimalust, siis nüüd on olukord õnneks muutunud.

“Aasta alguse raskused töötute koolitamisel olid tingitud asjaolust, et ebaõnnestusid meie riigihanked sobiva koolitaja leidmiseks,” tõdes ta. “Nüüd võin aga öelda, et olukord on paranenud ja meil on võimalik inimesi koolitusele saata.”


Töötus arvudes:

Augustikuu lõpu seisuga oli maakonnas 383 töötut;
registreeritud töötuse osakaal tööjõust moodustas 2,4%;
kasv möödunud aastaga võrreldes 13,6%;
kogu Eestis on tööpuudus aasta jooksul kasvanud 45,2%.
Suurema kasvuga piirkonnad:
Raplamaa – 100,4%;
Pärnumaa – 93,8%;
Harjumaa – 78,8%.
Madalama kasvuga piirkonnad:
Hiiumaa – -6,8%;
Lääne-Virumaa – 7,2%;
Saaremaa – 13,6%.

Allikas: tööturuamet

Print Friendly, PDF & Email