LAENUVÕIME AMMENDUS: Kirik ise Anti Toplaane sõnul enam laenu võtta ei saa.
Kuressaare Laurentiuse kirik tahab algselt 2010. aastal lõppema pidanud restaureerimistööd lõpetada juba järgmisel aastal, taotledes selleks Kuressaare linnalt kaheksa miljoni krooni.
“Praegu oleme olukorras, kus meil on kirikus tööd pooleli ja kõik on ajutine. Peame pidevalt kolima edasi-tagasi ja elama kohvrite otsas, kogudusele on see väga raske,” ütles Oma Saarele Laurentiuse kiriku õpetaja, Kuressaare linnavolikogu liige Anti Toplaan.
Ehkki sel kevadel alanud kiriku restaureerimise plaan näeb ette tööde lõpetamist 2010. aastal, ähvardab riigi toetuse vähenemine tööde lõppu paari aasta võrra edasi lükata.
Näiteks järgmise aasta riigieelarve näeb Kuressaare Laurentiuse kiriku restaureerimistööde jätkamiseks loodetud viie miljoni krooni asemel ette kaks miljonit.
“Oleme loomulikult väga tänulikud ka kahe miljoni krooni eest, aga selle rahaga me kiriku pikihoonet 2009. aastal valmis ei saa,” ütles Toplaan. Seetõttu võib näiteks peatselt valmiv orel jääda Rakverre ootele, kuna Kuressaare kirikus pole pilli tarvis lihtsalt oreliruumi.
Päästmaks kiriku restaureerimistöid venimisest on Toplaane hinnangul praegu mõistlik pöörduda abi saamiseks Kuressaare linna poole.
Kirikuõpetaja sõnul võiks linn rahastada järgmisel aastal kiriku restaureerimist tingimusel, et riik maksab linna kaetud kulutused umbes kolme aasta jooksul tagasi.
Toplaan märkis, et linnavalitsust ta kiriku plaanidest veel informeerinud ei ole.
Kirik ise Toplaane sõnul enam laenu võtta ei saa, sest koguduse laenuressurss ammendus seoses koguduse maja suure saali remondiks võetud laenuga.
Vastavalt kiriku restaureerimistööde plaanile pidi restaureerimistööd läbi viidama kolme aasta jooksul 2008–2010. Käesoleva aasta suuremad tööd on pikihoone lae ja seinade taastamine ja oreli valmistamine, järgmine aasta nägi ette pikihoone taastamistööde lõpetamist. 2010. aasta peale oli kavandatud kiriku kõrvalruumide remont, hooviala korrastamine ja kiriku fassaadide viimistlemine.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
tule taevas appi
Säästu ajal kirikut eriti remontida pole mõtet. Veelgi enam, kui otseselt pole ohtu edasiseks kiireks hävinemiseks(katus sajab läbi vms). Igati mõistlik oleks ka kirikul tõdeda, et ajad on kehvad ja sellega seoses tuleb veidi ka kannatada. Jeesus ka ju kannatas.
Lühidalt: kirik=poliitika?
Ise küll luterlane, aga praegu ma eelistaks toetada õigeusu kirikut, sest see on kaua aega olnud toetuseta. Mu arust on Laurentiuse kirikut pidevalt putitatud – ilmselt siis on remondi kvaliteet nigel olnud.
noh, eks kirikuharral vaja oma maja juures kopitseda. Maad sai hea jutuga vanainimeselt…..Vot sellist pappi kull ei tahaks kirikus jutlemas.Paar aastat tagasi jutustas joulude ajal, et kes taevasse tahab, peab viisat taotlema……hea et ameerika viisast loobub, siis taevasse mineku…..vot sellist jobu juttu ajas….
Eks paberil ja eriti virtuaalruumis on võimalik kirjutada nii nagu just endale paistab või teistele sooviks paista lasta. Antud teema interpreteerimist ei saa kahjuks väga tõsiselt võtta. Peateema, mis artiklist ilmneb, ei ole olnud ajakirjaniku ja minu vahelise telefonivestluse peateemaks. Mitte ainult mina vaid ka teised võiksid edaspidi keelduda telefoni teel kommenaatride andmisest. Lauseid kontekstist välja võttes võib kirjutada mida tahes. Laurentiuse kirik ei taha linnalt 8 miljonit krooni. Linna toetus või garantii on vaid üks võimalus kuidas restaureerimisega järgmisel aastal edasi minna. Arikkel kiirustab sündmustest ette. Hetkel ei saa me rääkida ühestki kokkuleppest, kuna asjaga tegelevad osapooled ei ole saanud erinevalt lehest teemat artutada.
ei luba omavalitsustel olla garandiks.
aga lubab kirjutada pangale kirja, et on valmis läbi volikogu otsuse igal aastal eelarvesse sisse kirjutama teatud summa, mis katab kohustusi. See on küll tinglik, aga arvestatav.