Noorus on ilus aeg (9)

Noorus on ilus aeg

 

Kohe praegu tahaks sõna võtta, sekkuda diskussiooni, lihtsalt rääkida. Ja teemaks oleks noormehe kinniteipimine Kuressaares. Mul viskab alati kopsu üle maksa, kui rüblikute üleastumistes kukutakse süüdistama kooli või lasteaeda. Ennekuulmatu ikka küll, aga kes selle väänkaela on selliseks sirguda lasknud?

Kui tita on väikene, siis teavad mamma-papa sekundipealt, kas on vaja mähet vahetada või oma järeltulijale süüa anda. Lasteaias käivale lapsele jääb iga võõras, tema perele mitteomane käitumisviis või sõna pisikuna külge. Ja mida tehakse kodus – süüdistatakse lasteaeda, kasvatajaid, mängukaaslasi. Aga iga laps on oma pere väike koopia, aju veel tühi nagu arvuti kõvaketas, salvestab kõike korralikult ja matkib seda, mis on tema jaoks huvitav.

Koolid nagu kombinaadid

Näete nüüd, kaotasime väikesed külakoolid, kus õpetaja teadis, millisest perest õpilane on, teadis, kuidas kellelegi läheneda, kuidas probleeme lahendada. Nüüd on suured koolid nagu kombinaadid. Noored hängivad ja mängivad tänavatel, teevad lollusi, ropendavad ja püüavad selles üksteist kõva kutina üle trumbata. Kas on selles süüdi kool või õpetajad?

Lapsevanem kehtestab kodus reeglid: millal ja kus laps on, millal koju vaja tulla, kodused tööd teha jne. Kui on üles kasvatud üks isepäine ja sõnakuulmatu marakratt, siis milles see kool süüdi on? Kümneaastased plikad värvivad juukseid, küüsi, huuli emade heakskiidul, mitte klassijuhataja soovitusel. Isad ostavad poegadele ise suitsu ja õlut, et pojuke saaks tulevasest karmist elust ikka õige ettekujutuse.

Kõik, mida me oleme lastele lubanud, hea ja halb jääb temasse. Meie eeskuju, kodune elu, suhtumine ühiskonda. Kui ikka võsuke on maast-madalast omapäi kasvanud, siis ei aita ka kõige parem kool, pigem näitab see, millisest kodust on noor inimene tulnud. Just selle tõigani ma tahtsingi jõuda.

Vanemad vastutagu

Äkki peaks hakkama laste lolluste eest hoopis lapsevanemaid karistama? Ärge nüüd kohe arvake, et rahatrahviga, ei! See pole kunagi mõjus karistus olnud. Hoopis tõhusam oleks rubriik kohalikus ajalehes pahandusi teinud lapsevanemate nimede ja ametikohtadega – mis te arvate? Ja eriti suure pahateo eest võiks ka paaripäevane arest lapsevanema tõsiselt mõtlema panema oma järglase edasise käekäigu üle. Muidugi tuleks siis seadusandlust muuta, aga kui sellest muutusest suurt kasu tõuseks, siis miks mitte.

Kõige lõppu tahaksin lisada midagi positiivset: halbu lapsi ei ole üldse olemas. Natuke tootsilikkust peab olema igaühes ja põhjuseta pahandusi tegevaid lapsi pole ka olemas. Proovigem parem oma lastele ja lastelastele rohkem tähelepanu osutada, nendega koos rohkem aega veeta ja tuletagem meelde, millised me ise väikestena olime.

Svedlana Babenkova
vanaema

Print Friendly, PDF & Email