Vendade Paakspuude metallitöökoda Kuressaares

Vendade Paakspuude metallitöökoda Kuressaares

Feodor ja Mihkel Paakspuule kuulunud sepikoda Kuressaares Uus tn 35A 1937. aastal. Omavalmistatud saha taga seisab Feodor Paakspuu.

Jätkub ajaloolugude sari, mis pajatab Saare maakonna ärielust ja ettevõtlusest esimesel iseseisvusajal. Tänane lugu on järjekorras juba neljas. Sarja esimesed lood ilmusid 19. juuli, 2. augusti ja 6. septembri Oma Saares.

1920. ja 1930. aastate Saaremaa ja Kuressaare metallitöötegijad olid valdavalt pärit perekondadest, kus oli metallitöö traditsioon. Üsna mitmedki meistrid (sepad) pärinesid suguvõsadest, kus metallitööga olid tegelenud juba nende isad ja vanaisad, sageli tegid sama tööd ka vennad.

Tihti jätkasid tööd nende pojad. Üks traditsioonidega metallitöö ettevõtteid Kuressaares oli vendade Mihkel ja Feodor Paakspuu metallitöökoda, mis tegutses Hermann Sannikule (1894–1941) kuulunud õuemajas Uus tn 35A. Paakspuude pere oli küll suurem, kuid metallitööga teenis elatist vaid kaks venda. Esimesed sepatööoskused said mõlemad mehed oma isalt, kes tegi Kaalis sepatööd.

Vanem vend Feodor Paakspuu

Feodor Paakspuu sündis 24. aprillil 1897. aastal Pöide vallas. Ta õppis 5 aastat Löve ministeeriumikoolis ning asus juba 14-aastasena õppima isa ametit. Esimese maailmasõja ajal, 1916. aastal ta mobiliseeriti ning saadeti Austria rindele sepaks. 1918. aastal tuli Feodor Paakspuu kodumaale tagasi ja töötas sepana Kõljala mõisas. Seda tööd ei saanud ta pikalt teha.

Algas Vabadussõda. Seal teenis ta kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1 ja sai selle eest autasumaa. Pärast sõda töötas Feodor Paakspuu sepana Kaali asunduses. 1931. aastal kolis ta Kuressaarde, kus asutas oma raua- ja sepatööstuse Uuel tänaval. Lisaks sellele tegutses mees Tööoskusametis sepatööeksperdina.

Põllumehed hindasid Paakspuu sahku. Oluline oli kindlasti ka meistri antud garantii – kui sahk ei täitnud oma otstarvet piisavalt hästi, siis parandati see tasuta ära. Mitmetelt näitustelt toodi nende sahkadega ära esimene koht ning omaaegses Meie Maas kirjutati koguni, et Paakspuu sahad tõrjuvad välismaa sahad turult sootuks. Oma atru turustas ta suuremate kaupluste kaudu, kuid aeg-ajalt tuli täita ka eritellimusi.

Noorem vend Mihkel Paakspuu

Mihkel Paakspuu sündis 27. juulil 1903. aastal Pöide vallas ning sai hariduse kohalikus algkoolis. Ametit õppis ta alguses isa juures, seejärel vend Feodori käe all Kaalis. Oma ettevõtte asutas Mihkel Paakspuu 1932. aastal Kuressaarde, Uus tn 35A ehk siis vennaga samasse majja. Töökoja ülemisel korrusel olid eluruumid, all sepikoda ning töönurk raamatupidamiseks.

Erinevalt vennast valmistas Mihkel Paakspuu peamiselt hobuseraudu, mille aastatoodang küündis üle 10 000. Sellise kogusega suutis ta varustada kõiki Kuressaare suuremaid ärisid. Lisaks tegi Mihkel Paakspuu vikateid. Töö käis aastaringi. Töövälisest tegevusest väärib äramärkimist Mihkel Paakspuu osalemine Kuressaare vabatahtliku tuletõrje ühingu töös. Siinjuures tuleb mainida, et selles ühingus osales 1920. ja 1930. aastatel päris palju metallitöömehi.

Vennad jätkasid töötamist ka sõja- ja okupatsiooniaastail

Sõjaaeg tähendas suurele hulgale ettevõtetele sulgemist. Erinevalt paljudest teistest metallitöömeestest jätkasid vennad Paakspuud töötamist ka sõja- ja okupatsiooniaastail.
Enamasti tuli teha parandustöid, kuid aeg-ajalt saadi ka tellimusi uutele tööriistadele. Sõjaajal käisid töökojas peamiselt maainimesed, kes tasusid tehtud töö eest põllusaadustega.

Nõukogude ajal töötas Mihkel Paakspuu tööstuskombinaadis, valmistades peamiselt vikateid. Palk oli seal 1954. aastal näiteks 300 rubla (võrdluseks: kooliteenijast abikaasa teenis 200 rubla; tütar, kes oli Kihelkonna kooli õpetaja, teenis 400 rubla). Seega ei makstud palka füüsiliselt raske ja tervistkahjustava töö eest just palju.

Raske töö rikkus mõlema venna tervise. Feodor Paakspuu suri 29. aprillil 1977. aastal ja Mihkel 23. märtsil 1978. aastal ning mõlemad on maetud Kudjape kalmistule.

Print Friendly, PDF & Email