Vastukaja

“Noored teipisid seotud silmadega koolivenna kaupluse käsipuu külge” ja “”Teibiskandaali” osalised: tegime ainult nalja”
OS, 18. ja 19. september 2008

Olge kenad lapsed!

Oli aasta 1978. Tol ajal avati Kingissepa linnas Kingissepa II keskkool. Mina läksin sinna 11. klassi. Mul oli õnn olla kooli komsomolikomitees kultuurmassilise töö organisaator. Teate, kui tore oli see, et meile, noortele, usaldati uue kooli traditsioonide loomine. Palju me neid küll ühe aastaga eriti sisse viia ei jõudnud, aga mõned siiski.

Üks, mida me tahtsime teha igasügiseseks traditsiooniks, oli Jukude õhtu. Arvasime, et see liidaks äsja üheks koolipereks saanud lapsi. Jukude pidu algas vanemate klasside etteastetega üheksandikele (siis algas keskkool 9. klassist). Veel toimus tähelepanuviktoriin teemal “Kui palju olid üheksandikud tähele pannud oma uut kooli”.

Jukud pidid läbima takistusriba, kus kõige “jõhkram” ülesanne oli süüa ära piprapannkook. Olid veel joonistusvõistlus, etüüdide tegemine, tantsuvõistlus. Lõpuks löödi Daina magnetofoni saatel tantsu.

See oli üks vahva ja tore üritus. Lootsime, et sellest kujuneb ilus traditsioon.
Aga see, mis praegu selle ürituse raames toimub, on arusaamatu. Kui teise inimese alandamine ja mõnitamine on ka ta enda jaoks nali, nagu võib netikommentaaridest lugeda, on väärtushinnangud suures nihkes. Ei ole vaja öelda, et järgitakse traditsiooni, traditsiooni algatajad seda niisugusena küll näha ei taha.

Ma saan aru, et iga lend lisab uusi ja uusi nüansse, et üritus oleks kaasaegsem, kuid kõige tähtsam on selle juures austada nii iseennast kui ka teisi. Jäägem ikka inimlikkuse piiridesse! Ma ei taha kedagi hukka mõista, aga mul on vilistlasena valus lugeda, milliseks meie algatatud traditsioon on muutunud.

Jõudu ja jaksu kõigile, kes koolis midagi teha tahavad!
Aga olge ikka KENAD LAPSED!

Tiina Pilt
I lennu vilistlane,
kahe poja ema

Print Friendly, PDF & Email