IRL plaanib valdu sundkorras liita (6)

IRL plaanib valdu sundkorras liita

KUIDAS EDASI? Vabatahtlikult on seni Saaremaal liitunud vaid Kaarma ja Kuresaare vald. Millal ja kas üldse tuleb aeg, kui ka ülejäänud vallad oma piire muutma hakkavad?

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv regionaalminister Siim-Valmar Kiisler pöördus haldusreformi küsimuses taas koalitsioonipartnerite poole.

Seekord palub ta Reformierakonnalt ja sotsiaaldemokraatidelt tuge radikaalse haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks, mis näeb ette ka omavalitsuste sundkorras liitmist.

Omapoolset toetust radikaalse haldusreformi käivitamisele on avaldanud ka Keskerakonda kuuluv Harju maavanem Värner Lootsmann.
Oma Saar uuris poliitikutelt ja omavalitsustegelastelt, kuidas nemad suhtuvad IRL-i kavandatusse.

Margus Õunpuu, Kärla vallavolikogu liige: “Et reform tuleb läbi viia, sellega olen nõus. Väikesed omavalitsused virelevad oma väikeste rahade otsas. Kardetakse seda, et ääremaad jäävad volikogus esindusest ilma, aga valimistel tuleks arvestada ringkonnamandaatidega ja asjad vastavate seadustega paika panna.

Loomulikult on suurel vallal eelis minna üle suuremale spetsialiseerumisele ja sellega teenuseid parandada. Juhtimisstruktuur oleks tugevam ja võimaldaks palgata erialaspetsialiste. Iseküsimus on see, kui palju seda sundimist peaks rakendama, aga vabatahtlikkus ei ole siiamaani ka mingit käegakatsutavat tulemust andnud.

Muidugi peab kõike reformimisega seonduvat rahastama riik. Samas tuleks riigi poolt teha rahvale selgitustööd, seda praegu ei ole. Ainult emotsioonidega ei arenda ühtki asja.”

Vilmar Rei, Laimjala vallavanem: “Mina olen selle vastu. Kõigepealt tahan ma teada, mis ta sellega saavutada tahab. Kogu aeg räägitakse, et väikesed vallad ei saa hakkama. Aga millega nad hakkama ei saa siis?

Mulle tundub, et minister teeb seda reformi selle pärast, et ta peab midagi tegema. Plaanid on täiesti ebaselged, mina ei ole neist veel aru saanud. Hiljuti ta käis siin meie ees esinemas, aga ka siis oli asi sama kaugel, et peaks ikka midagi tegema ja sellele mõtlema. On ta siis selle kuu ajaga nüüd targemaks saanud?

Minu arvates teeb elu ise oma korrektiivid, hetkel on väga tähtis omavalitsuste koostöö. Meie siin Ida-Saaremaal saame suurepäraselt hakkama. Näitena toon ühise jäätmemajanduse korraldamise, ühise hooldekodu. Oleme arutanud ka juba ühist bussiliikluse korraldamist. Saame kõik oma asjad ühise laua taga ära räägitud ja kokku lepitud.”

Toomas Kasemaa, Saare maavanem: “Ma heameelega ei kommenteeriks seda teemat, sest mina olen selles küsimuses liberaalsemal seisukohal. Omavalitsus peab teatud avalikke teenuseid osutama ja inimestel peab olema võimalus osaleda oma igapäevase elu korraldamises.

Kõigepealt tuleks ikka lahti kirjutada, missugusel territooriumil, millise maksubaasiga ja mis ülesandeid peab täitma. Lahti kirjutada see, mida me saavutada tahame, ja alles siis võtame meetodid kasutusele. Demokraatlikult, läbirääkimiste teel. Kui ei õnnestu, siis alles teha järgmine samm.”

Kalle Laanet, riigikogu liige, Keskerakond: “Erakonnas me seda veel arutanud ei ole, võin öelda vaid oma isikliku seisukoha. Seda asja ei saa üleriigiliselt vaadata ühtemoodi, sest olukorrad on erinevad. Tuleb leida võimalusi, kuidas vallad hakkavad koos toimima. Minu arvates on sundühendamine sama, mis sund-abielu.”

Jüri Saar, Kihelkonna vallavanem: “Mina võtaksin selle teema suhtes natuke pehmemad toonid ja arvan, et riigil peaks olema kindel kava, kuidas seda teha, ja siis seda ellu viima hakata.

Kõigi suhtes sundi kasutada pole päris õige, kas või näiteks kui Muhu või Ruhnu tahaksid omaette jääda, peaks seda ka võimaldama. Kava peaks andma põhimõtted, samas nägema kindlasti ette ka võimalikke erandeid.

Kui aga kogu see asi ainult vabatahtlikkuse peale jätta, siis võib mõni vald sellest reformist täitsa juhuslikult välja jääda, see on asja teine pool. Olen seda meelt, et halduskorralduse reformimine on vajalik, aga enne olgu riigil selge, mis toimuma hakkab.”

Print Friendly, PDF & Email