AIG, Lehman Brothers ja Ameerika finantsturg (3)

AIG, Lehman Brothers ja Ameerika finantsturg

GIGANDI HUKK: Tänaseks on Lehman Brothersi peakorter New Yorgis tühjenenud.

Viimase kahe nädala jooksul on Ameerika Ühendriikide seni väga liberaalset poliitikat propageerinud valitsus olnud sunnitud juba teist korda majandusellu sekkuma, võttes oma kontrolli alla kolm suuremat erakapitalile toetuvat finantskompaniid. Pärast kahe peamise eluasemelaenufirma ülevõtmist langetas USA föderaalvalitsus sel nädalal otsuse toetada rahaliselt riigi ja ka maailma üht suuremat kindlustusfirmat American International Group (AIG). Nagu investeerimispanka Lehman Brothers nii ohustas ka seda ettevõtet pankrot, kuna selgus, et firma on saanud USA hüpoteegi väärtpaberite turul miljonitesse dollaritesse küündivaid kahjusid. Kui infoagentuurid olid USA valitsuse otsuse teatavaks teinud, rahunesid paljude riikide finantsturud. Analüütikud aga väidavad, et vaikus võib olla ajutine, sest endiselt püsib küsimus: kes on järgmine?

USA finantsvõimud otsustasid anda kindlustuskompaniile AIG rahalist abi suuruses 85 miljardit dollarit. Vastutasuks nõuavad nad aga ligi 80% kompanii aktsiatest ja õigust vahetada välja ettevõtte juhtkond. Umbes kaks nädalat tagasi võttis Ameerika föderaalvalitsus oma kontrolli alla kaks suuremat eluasemelaenufirmat Fannie Mae ja Freddie Mac, mille osakaal USA hüpoteegiturul on enam kui 40%. Tõsi, tookord oli ülevõtmise summa palju suurem.

Kindlustuskompaniiga AIG on seotud suur osa tegijatest Ameerika finantsturgudel. Lisaks muudele teenustele tegeles kõnealune firma ka väärtpaberite kindlustamisega. New Yorgis Wall Streetil asuva õiguskonsultatsiooni kompanii töötaja Dion Thomas iseloomustas telejaamale CNN antud usutluses AIG-d järgmiselt: “See ongi ju Wall Street! AIG-ga on suuremal või väiksemal määral seotud kõik tegijad. Ainuüksi juba mõte, et kompanii võib kaduda, kajastus paratamatult miljonites börsitehingutes! Praegu ei suudaks vist keegi ette kujutada kõiki tagajärgi, kuid suure tõenäosusega lõppeks AIG krahh tõelise katastroofiga!”

Võrdlus Suure depressiooniga

Mõnede eksperthinnangute kohaselt võis AIG viimase aasta jooksul kaotada oma endisest turuväärtusest ligi 80%. Sääraseid suuri kaotusi kandsid USA finantskompaniid viimati 1930. aastate alguses Suure depressiooni ajal. Selle mõjud võivad aga ulatuda kaugele väljapoole Ameerika Ühendriikide piire.

Lõuna-Korea pealinnas Söulis tegutseva investeerimiskompanii Goodmorning Shinhan Securities töötaja Rommel Lee märkis ühes teleusutluses: “Pärast seda, kui USA valitsus otsustas võtta AIG oma kontrolli alla, võib öelda, et kompanii enda probleemid on peaaegu lahendatud. Kuid sellest hoolimata tekkis paljudel küsimus – kes on järgmine? Kriis ju jätkub! Alanud kriisi järgmisteks ohvriteks võib pidada mitmeid Ameerika finantsturul tegutsevaid kompaniisid.”

Järsk keeldumine

Vaid kaks päeva enne seda, kui USA finantsvõimud (rahandusministeerium ja föderaalreserv) langetasid otsuse AIG-d toetada, olid nad kategooriliselt keeldunud toetamast investeerimispanka Lehman Brothers. Pärast Lehman Brothers’i tulemusteta lõppenud pingutusi leida endale uus omanik oli panga juhtkond esmaspäeval sunnitud pankrotikaitsepalvega pöörduma USA kohtuvõimude poole. Ettevõtte võlad olid enam kui 613 miljardit dollarit.

Kui info säärasest pöördumisest avalikuks tuli, järgnes maailma tähtsamatel börsidel kiire langus. Naftabarreli hind kukkus allapoole 100 dollari piiri. Järsult kasvas nõudlus suhteliselt kindlatele väärtpaberitele – USA riigilaenuobligatsioonidele. Kuid ka nende tootlikkus langes viimase poole sajandi madalaimale tasemele, sest kardeti, et föderaalreserv võib kärpida intressimäära. Venemaa börsid läksid vabalangusesse. Seda ei suutnud takistada isegi valitsuse 44 miljardi dollari (u 478 miljardit krooni) suurune kiire rahasüst, et tõsta riigi kolme suurema panga likviidsust.

Washingtoni valikuline käitumine

Keegi ei osanud ju ette näha sündmuste sellist arengut. Vaid kaks nädalat varem oli USA võimude käitumine olnud hoopis teistsugune – de facto nad ju natsionaliseerisid majandusraskustesse sattunud eluasemelaenufirmad Fannie Mae ja Freddie Mac. Umbes samasugust käitumist oodati ka nüüd.
Seekord aga oli Washingtoni suhtumine jäik ja Lehman Brothers’i päästmiseks ei võetud midagi ette. Ent riigi suurimat kindlustuskompaniid AIG otsustasid USA finantsvõimud maksumaksja rahaga toetada.

Ootamatu teade saabus Eesti aja järgi kolmapäeva pärastlõunal – nimelt omandab suuruselt kolmas Suurbritannia pank Barclays 1,75 miljardi dollari eest Lehman Brothers’i Põhja-Ameerika investeerimisüksuse. Teade oli tõepoolest üllatuslik, sest alles läinud pühapäeval oli Barclays keeldunud raskustes oleva Ameerika panga ostmisest. Just pärast seda pöörduski Lehman Brothers kohtu poole, et kuulutada välja ettevõtte pankrot.

Praeguse kriisi tagamaadest

Mitmed USA (ja ka Euroopa) suurimad finantskompaniid kandsid märkimisväärseid kahjusid Ameerika hüpoteegiturul puhkenud kriisi tõttu, mis pääses valla juba 2007. aastal. Analüütikud on seisukohal, et selle kriisi tagajärjed ilmnevad veel ka tulevikus.

Nii näiteks kirjutas Los Angelesis asuva investeerimiskompanii TCW analüütik Jeffrey Gundlach: “Viimase kahe aasta jooksul USA kinnisvaraturul toimunud hinnalangus on viinud selleni, et paljud majavaldajad on lakanud pankadele tagasi maksmast oma varem võetud laene. Enne seda maksti laene tagasi korralikult.”

Analüütik jätkab: nüüd on elumaja turuväärtus aga oluliselt langenud, sageli isegi olemasolevast võlast allapoole. Seepärast ongi paljud majavaldajad järeldusele jõudnud, et võlga pole enam mõtet tasuda. Las pank võtab maja endale ja tegeleb sellega ise edasi, sest siis võtab pank enda kanda ka kõik kahjud.

Vabanenud sellisel viisil majast kui tülikast koormast, oli inimestel võimalus muretseda endale uus, palju odavam eluase või see hoopiski üürida. Tagajärjeks aga oli, et tagastamata jäänud laenud langesid raske koormana pankadele ja eluasemelaenuga tegelevatele kompaniidele Fannie Mae ja Freddie Mac. Selles seisnebki praegu USA kinnisvaraturu peamine probleem.

Enne seda, kui kriis puhkes, ostsid paljud finantskompaniid Ameerika kommertspankadelt sääraseid eluasemekrediite välja, et neid siis hiljem finantsturgudel juba omaenda obligatsioonidena edasi müüa. Kui neid obligatsioone lakati aga ostmast, jäid kompaniidele suured võlad.

Tagasi kontrollitava turumajanduse juurde

Washingtonis asuva majandusuuringutega tegeleva instituudi kaastööline Dean Baker kirjutas: “Minu arvates tuleks asjaosalistele meenutada, et finantsturud vajavad paratamatult reguleerimist. Vastasel juhul võib olukord ekstreemsituatsioonis kontrolli alt lihtsalt väljuda, sest mõnede turul osalejate järelemõtlematu tegevus võib endaga kaasa tuua hukatuslikke tagajärgi meie kõigi jaoks.”

Teadlane jätkab: “Olen seisukohal, et sellistes olukordades nagu praegu jõuab üha rohkem inimesi järeldusele, et riik peaks finantsturge palju tõhusamalt kontrollima. Viimase kümne aasta vältel on see kontroll ilmselgelt nõrgenenud.

Kui aga meenutada meie majandusajalugu 1960., 1970. või isegi 1980. aastatel, oli selline riiklik regulatsioon küllaltki efektiivne ja stimuleeris finantsturgude tõrgeteta laienemist. Kui lähtuda liberaalsest mõttest, et turg võib end vaid ise reguleerida, siis tekib varem või hiljem analoogiline olukord, millisesse me praegu oleme sattunud.”

Ja lõpetuseks veel üks huvitav fakt. Eksperdid arvutasid kokku, et ainuüksi viimase aasta jooksul on USA võimud andnud abi (selle all mõeldakse nii erakorralisi krediite ja täiendavaid investeeringuid kui ka rahalisi tagatisi tulevikuks) finantsturgudele ja -kompaniidele suurusjärgus 900 miljardit krooni. See summa moodustab umbes 6,5% USA praeguse majanduse aastasest mahust.

Print Friendly, PDF & Email