Laimjala ettevõtja parandab euroliidu toel sadu hektareid maad

Laimjala ettevõtja parandab euroliidu toel sadu hektareid maad

PÕLLUMAAD KORDA: Kurdla projekt hõlmab kuivendussüsteemi ja eesvoolu ning süsteemi teenindava tee rekonstrueerimist. maaparandussüsteemi teenindavate rajatiste ehitamist, ettevalmistavat tööd ja omanikujärelevalvet.

Laimjala valla ettevõtja Aine Kaljuste alustas sadu hektareid põllu- ja metsamaad hõlmavat maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projekti, milles teda PRIA vahendusel rahaliselt toetab enam kui nelja miljoni krooniga Euroopa Liit.

Ametlikku nime “Kurdla maaparandussüsteemide rekonstrueerimisprojekt” kandev ettevõtmine hõlmab Aine Kaljuste sõnul umbes 400 hektarit maid Laimjala valla mitmes külas.

Füüsilisest isikust ettevõtjana Nõmme külas omanimelist liha- ja piimafarmi juhtiv Kaljuste ütles Oma Saarele, et tegemist on nõukogude ajal rajatud maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega, millega alles suvel algust tehti.

Toetus seitsmele projektile

“See on kaheaastane projekt, mille vilju näeb 2010. aastal,” ütles Kaljuste. Saaremaalt sai lisaks tema projektile PRIA maaelu arengukava põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arendamise meetmest toetust veel kuus farmi või talu. Vastav otsus tehti juba maikuus.

Näiteks toetatakse tuletõrjetiigi ehitust Soelas ligi miljoni krooniga, Linnaka maaparandussüsteemide ennistamist poole miljoni, Paderiku maaparandussüsteemide uuendustöid 1,6 ja Metsa Johani talu juurdepääsutee ehitamist ligi 1,3 miljoni krooniga.

Saare maaparandusbüroo juhataja asetäitja Mait Must ütles, et maaparanduse jaoks on Euroopa rahaabi olnud võimalik taotleda varemgi, kuid Saaremaalt pole seda tehtud. Nüüd avanes selleks maaelu arengukava uus meede, juba esimeses voorus oli toetusesaajaid seitse ja see on Musta kinnitusel hea “saak”.

“Tore, et maaparandussüsteemid korda tehakse, sest kunagi on nende rajamisse väga palju raha pandud ja tänapäeval keegi uusi ehitada enam eriti ei suudaks,” märkis Must. “Seepärast on hea, et Kurdla põllumajandusmaal on eesrindlik ja tubli perenaine.”

Kogu Aine Kaljuste projekti maksumus koos omaosalusega oli PRIA-le esitatud dokumentide järgi 5 361 832 krooni ehk naine ise panustab töödesse üle 1,3 miljoni krooni.

“Maad on meil kasutuses igasugust, suuresti on ta drenaažide peal ja need süsteemid ei tööta enam hästi,” rääkis Kaljuste. Samuti sigis vahepeal väga palju kopraid, kes aitasid maade niiskust veelgi suurendada. “Loodusjõududega võidelda ei saa, vaid peab saavutama koostöö,” lisas Aine Kaljuste.

Raha antakse takkajärgi

Kaljuste sõnul ei ole ta eraldatud rahast seni küll veel sentigi näinud ja on lasknud tööd – näiteks rajanud korraliku ligipääsutee – teha oma kulul.
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik selgitas, et investeeringutoetuste puhul tuleb kõigepealt investeeringud ja tööd ära teha, hüvitise saab kätte pärast kuludokumentide esitamist ja kontrolli.

“Ainus erand on ettevalmistav töö – see peab olema selleks ajaks tehtud, kui taotlus sisse antakse, aga selle eest ei pea olema makstud,” ütles Sarv-Kaasik.

Saare maakonnas on kuivendatud põllumajanduslikku maad umbes 24 000 ha, sellest 19 000 drenaažiga.

Print Friendly, PDF & Email