Kirjutavad: Veristamine tele-eetris (1)

Eesti Päevaleht

Kolumnist Jaak Urmet kirjutas Eesti Päevalehes viimastel päevadel palju poleemikat tekitanud telemängu “Tõehetk” teemal.

“Ma ei ole palju kõmu tekitanud “Tõehetke” saadet kordagi vaadanud. Annan endale aru, et see on suunatud minu loomalikele tungidele, ja mul hakkab sellepärast vastik. Küll aga näitavad reitingud ja kära, et paljudel ei hakka. /—/

Kui eilegi vaatajaid lõbustanud “Tõehetk” peaks hakkama vaatajaid haigutama ajama, on mul selle tegijatele välja pakkuda järgimine publikumagnet. Mängu nimi on “Vasak käsi” ning sealgi tuleb vastata küsimustele ja lõpus terendab suur rahaline võit. Saate sisu on väga lihtne.

Osalejale esitatakse 15 küsimust. Valesti vastamise korral on tal siiski võimalik mängu jätkata, kui ta on nõus laskma endale otsa ette kõrvetada mängu tunnuskirja. Seda esimese vale vastuse puhul. Teise vale vastuse puhul antakse talle võimalus mängu jätkata, kui ta laseb endalt ära lõigata ühe kõrva. Kolmanda vale vastuse puhul võib ta jätkata mängimist siis, kui laseb ennast sealsamas steriliseerida. Neljanda vale vastusega on õlekõrred aga kahjuks otsas, mängija peab mängust lahkuma ja korvama telejaamale teda sandistanud meditsiini-spetsialisti töötasu.

Kui lõpuks on miljon käes, siis see pole veel kõik! On võimalik minna kümme korda suuremale jackpot’ile, kuid sellele vastamise ajaks seatakse tema vasaku käe kohale terav giljotiin. Jackpot’i küsimus on midagi üsna lihtsat, näiteks: “Mis aastal maalis Bessaraabia graafik Aabram Muhhajevitš Mahmadulla oma tuntud maali “Arõkk ja šurpaa”?”

Kui mängija jackpot’i küsimusele vastust ei tea, siis langeb giljotiin. See tähendab mängija kaotust, sealhulgas loomulikult ilmajäämist juba võidetud miljonist, kuid giljotiinivoorus osalejana säästetakse teda siiski temale tehtud kulutuste korvamisest. Samuti saab ta saatejuhilt naeratuse saatel käepigistuse (targu ei pandud giljotiini alla paremat kätt!) ja väikse meene.”

Print Friendly, PDF & Email