Tänane päev möödanikus

Eelolev nädal on tähtpäevade poolest lausa rekordiline.

Viissada kümme aastat tagasi, 1498. aasta 16. septembril, suri hispaania suurinkvisiitor, dominikaanlaste ordu munk Tomás de Torquemada (sünd 1420). Ta elas siin ilmas 78 aastat ja tänu tema pingutustele põletati tuleriidal umbes 2000 inimest.

Neid inimesi süüdistati 28 kuriteos, nende kuritegude nimekirja koostas Torquemada isiklikult. Selles nimekirjas olid näiteks ketserlus, nõidumine, pühaduseteotus, aga ka mitmenaisepidamine ehk polügaamia. Kuna Torquemada sanktsioneeris aga ka piinamisi, mille tagajärjel inimesed sageli surid, siis arvatakse, et inkvisitsiooniohvrite üldarv ületas
10 000 piiri. Võrreldes XX sajandi suurte kurjategijate Hitleri, Stalini ja Mao Zedungiga on see tühiselt väike arv, kuid ikkagi…

Kakssada kakskümmend viis aastat tagasi, 1783. aasta 18. septembril, suri Venemaa tookordses pealinnas Peterburis hoopis teistsugune inimene – geniaalne šveitsi matemaatik Leonhard Euler (sünd 1707). Juba varases nooruses, 20. eluaastal asus ta elama Peterburi, kus ta 1733. aastal vahetas teaduste akadeemia matemaatika osakonna juhataja kohal välja Daniel Bernoulli (1700–1782) – veel ühe XVIII sajandi kuulsatest teadlastest.
Matemaatikas ja sellega tihedalt seotud teadusharudes ei ole vist valdkonda, kus Euler poleks andnud oma panust – alates geomeetriast ja topoloogias ning lõpetades astronoomia, lõpmatult väikeste suuruste analüüsi jms. Kuigi Euler veetis suurema osa oma elust Peterburis, peavad šveitslased teda ikkagi omaks – selle kinnituseks on 10-frangine Šveitsi rahatäht, millel on suure teadlase portree.

Täna kakssada kakskümmend aastat tagasi, 1788. aasta 13. septembril, kuulutati New York Ameerika Ühendriikide esimeseks pealinnaks. Just selles linnas tuli esimest korda kokku USA kongress ja võeti vastu USA põhiseadus koos õiguste deklaratsiooniga.

Samuti pühitseti siin ametisse Ameerika esimene president George Washington, kelle eestvedamisel pandi 1790. aastate alguses alus ka uue pealinna rajamisele, mis täna kannab tema nime.

Täna sada kakskümmend aastat tagasi, 1888. aasta 13. septembril, sündis ajaloo silmapaistvamaid estraadilauljaid ja filminäitlejaid prantslane Maurice Chevalier (suri 1972). Samal päeval üheksakümmend viis aastat tagasi, 1913. aasta 13. septembril, nägi USA-s Alabama osariigis Oakville’is ilmavalgust Jesse Owens (suri 1980): USA legendaarne kergejõustiklane, kes võitis 1936. aastal skandaalsetel Berliini olümpiamängudel neli kuldmedalit (100 m ja 200 m jooks, 4×100 teatejooks ning kaugushüpe). Selle saavutusega kurvastas ta sügavalt mängude peremeest Adolf Hitlerit, kelle elu eesmärgiks oli näidata aarialaste üleoleku teistest rahvastest ja rassidest.

Kolmkümmend aastat tagasi, 1978. aasta 15. septembril, suri 80. eluaastal Wilhelm Emil Messerschmitt (sünd 1898) – tuntud saksa lennukikonstruktor. Asjatundjate väitel kuuluvad tema n-ö loomingu paremikku hävituslennuk Messerschmitt-109 ja pommituslennuk Messerschmitt-110. Neist esimene oli Teise maailmasõja alguses parim lennumasin, seda nii kaua, kui ilmusid konkurendid – Nõukogude hävitaja La-5 ja Ameerika P-51 Mustang jt.

Kuid veel üks huvitav fakt. Messerscmitti nimega on seotud ka Saaremaa. Nimelt leidsin internetis fakti, et saksa konstruktori loodud lennuaparaati Messerschmitt Me 321 olevat esimest korda kasutatud 1941. aastal 14. septembril Saaremaa vallutamise operatsioonil, täpsemalt aga Kübassaare kindlustuste hõivamisel (vt warbirds-online.org).

Tõsi, teiste allikate kohaselt olevat kõnealust lennukit esimest korda katsetatud juba 1941. aasta 25. veebruaril ja seda kindlasti mitte Saaremaal.

Print Friendly, PDF & Email