Piirivalvurid hoidsid nädalavahetusel ära kahe laeva karile sõitmise

Piirivalvurid hoidsid nädalavahetusel ära kahe laeva karile sõitmise

VALVAVAD PIIRI: Tihti võtab merevalvekeskus ühendust laevadega, et tuvastada laevade lähedal seilavaid väikesi aluseid, kui need kutsungitele ei vasta.

Laupäeva öösel hoidis Kuressaare merevalvekeskuse korrapidaja ära Küprose lipu all sõitva kaubalaeva Diana madalikule sõitmise, kui tal õnnestus laevale raadio teel vaatamata halvale kuuldavusele siiski selgeks teha, et nende kurss on vale. Pühapäeval oleks piirivalve abita kaater karidele sõitnud.

Laupäeval pärast kella kuut jälgis piirivalve korrapidaja abi Alvar Škokov radarilt, kuidas üks kaubalaev sõidab täiskiirusel Sõrve ranniku suunal. Riiga suunduv kaubalaev Diana oleks pidanud juba natukese aja eest kurssi muutma, kuid tuli selleasemel otse edasi.

Diana asus sel hetkel Sõrve poolsaarest 36,6 kilomeetrit läänes ja madalikust lahutas teda 2,1 miili ehk 3,8 kilomeetrit.
“Hakkasin kahtlema, et asi pole õige,” rääkis Škokov Oma Saarele. Pärast hetkelist jälgimist kutsus ta laeva raadioga välja. “Side oli halb, ei kuulnud teineteist korralikult. Ütlesin, et ta liigub ohtlikul kursil ja et muudaks kurssi lõunasse.”

Tegi kannapöörde

Paar minutit hiljem tegi laev peaaegu 180-kraadise pöörde ning sõitis tagasi laevateele. Kuna side oli halb ja laev läks õigele teele tagasi, ei uurinud piirivalvur, miks laev oli nii ohtlikult teelt kõrvale kaldunud. “Seal oleks olnud kolmveerand tunni küsimus, kui ta oleks maal olnud,” märkis Škokov.

Sarnane juhtum leidis aset ka tänavu kevadel, kui sama piirivalvur valves oli. Rootsist tulnud ja Riiga sõitev tanker suundus millegipärast Veere sadama suunas Tagalahte. “Vaatasime, et sinna ta ei peaks minema ja hakkasin teda välja kutsuma,” kirjeldas piirivalvur. “Erinevate intervallide tagant kutsusime välja, aga see laev ei vastanud üldse.”

Piirivalvuritel ei olnud ka võimalust Kuressaarest õigeaegselt sündmuspaigale jõuda, et laeva tähelepanu äratamiseks rakette lasta, sest tankeri kiiruse juures oleks laev veidi rohkem kui poole tunni pärast juba kaldas olnud.

Õnneks tulid samal ajal kaks kalalaeva püügile. “Hanna oli see, kes tegi heateo,” rääkis Škokov. “Võtsime Hannaga sidet, küsisime, kas näeb, mis laevaga tegu on, ja palusin tal laeva lähedalt läbi sõita, signaali lasta ja prožektoritega valgustada laeva, nii et ise ette ei jääks.”
Kalalaeva tegevus päästis tankeri hullemast, sest pärast seda muutis see järsult suunda.

Laevade hoiatamisi tuleb piirivalvuritel aeg-ajalt ikka ette. Alati ei ole põhjuseks juhtide tukkuma jäämine, mõned on lihtsalt kogenematud.
Nagu pühapäeval pärast keskööd Ruhnu sadamasse suundunud mootorkaatri Cuba roolis olnud praktikant, kes tähelepanematusest sõitis sadama suust täiskäigul mööda.

Ruhnlase blogi andmetel oli laevahukuni jäänud mõni minut, kui piirivalvur Georg Näär raadio kaudu hoiatuse teele saatis. Kaater peatus ning parandas oma kurssi ja jõudis vigastamatult sadamasse.

Ruhnu piirivalvekordoni ülema Rainer Sosi sõnul on sellised juhtumid piirivalvurite igapäevateenistuse üks osa ning neid tuleb aeg-ajalt ikka ette, nagu igal pool. Ruhnus tema sõnul vähemalt viimase aasta jooksul sarnast juhtumit olnud ei ole, et kari kursil sõitva alusega raadio teel ühendust poleks saanud. “Kui sidet kätte ei saa, on meil võimalik kaatriga minna,” rääkis Sosi. “Kui ta on meist väga kaugel ja oht on suur, siis võtame ühendust merepäästekeskusega, kust saadetakse kopter.”

Radarite abil saab ka näha teiste aluste liikumist ning ühenduda lähima alusega, kel on võimalik valgus- ja helisignaalidega laeva tähelepanu köita, nagu eelpool kirjeldatud sündmuse korral.
“Kõik võimalused, mis kasutada on, kasutatakse ära,” ütles Sosi.

Lääne piirivalvepiirkonna avalike suhete spetsialist Janne Mets:

Kuressaare merevalvekeskuses numbrilist statistikat laevade ja kaatrite-jahtide hoiatamiste üle ei peeta, sest see on korrapidamise iseenesest mõistetav tööülesanne (aluste meresõiduohutuse, meresõidureeglitest kinnipidamise jälgimine ja vastavalt olukorrale hoiatamine ehk õnnetusjuhtumite ennetamine).

Laevade hoiatamisi võib ühe aasta jooksul olla alla 10. Kaatrite ja lõbusõidujahtidega on olukord merel keerulisem, kuna vastavad raadioside seadmed paljudel puuduvad. Jahimeeskondadest vastab kutsungitele umbes 5%.

Kutsungitele vastamisega laevajuhtidega üldjuhul probleeme ei ole, sest merevalvekeskus katsetab nii kaua, kuni ühendusse astutakse (v.a üks juhtum, kui kalalaev tuledega vilgutas).

Print Friendly, PDF & Email