Pihtla taluõlle tootja jõudis Eesti joogitootjate TOP-i

Pihtla taluõlle tootja jõudis Eesti joogitootjate TOP-i

ÕNNELIK VÕITJA: Selle aasta Õlletoobril tunnistati Arved Väli pruulitud Pihtla taluõlu parimaks koduõlleks.

Saaremaal Pihtlas tegutsev Eestimaa ainuke tööstusliku taluõlle tootja Taako OÜ pääses tänu headele majandusnäitajatele Äripäeva (ÄP) koostatud joogitootjate TOP-i nimekirja, haarates seal tubli 18. koha.

Mõõtmetelt on Taako OÜ tõepoolest klassikaline väikeettevõte, sest pisemat enam olla ei saagi. Äriregistri andmed näitavad, et ettevõttel on vaid üks töötaja – Arved Väli.

Kui talle möödunud nädalal helistasin, polnud mees ise tunnustusest, mis tema tööle osaks saanud, midagi kuulnud. Pärast lühikest mõttepausi ei soostunud ta ka ajakirjanikuga kohtuma ja seda puhtast tagasihoidlikkusest. “Mina olen ju siin maailmas niivõrd väike tegija, mis minust ikka seal lehes suurte tähtedega kirjutada,” märkis ta.

Kui talt aga pärisin tema ettevõtte toodangu mahu kohta, puhkes mees siiralt naerma. “Paar aastat tagasi tegin arvutused ja siis selgus, et kogu minu toodang moodustab umbes kümnendiku Saku õlletehase päevasest toodangust. Ise näete, et praktiliselt on see olematu.”

Algus pöördelistel aegadel

Praegu teeb Arved Väli kodukandis Pihtlas nädalas korra umbes 900 liitrit õlut ja nii on see olnud ligi 18 aastat. Hariduselt on mees hoopiski masinaehitaja, kuid õlletootmise kogemuse sai ta nõukaajal, kui töötas tollal kogu Eestis tuntud Varma õlletehases. 1980. aastate teisel poolel jõudis ta viis aastat ka selle juhina töötada.

“Kui aga algasid need segased ja pöördelised ajad, mil võimud lubasid juba ka eraärisid asutada,” meenutas Väli, “siis ühe sõbramehega otsustasimegi, et paneme selle saaremaise koduõlle tootmise püsti.”
Õlletootmise kogemused olid mehel ju olemas ja ka sõber oli enne ühisettevõtte käivitamist aeg-ajalt enda tarbeks koduõlut valmistanud. Kõigele sellele lisandus veel Saaremaa vanade õllemeistrite oskusteave.

Nii seatigi pruulikoda sisse Pihtla külas kohaliku põllumajandusühistu konservitehases. Praegu asub õlletuba kohe selle taga endises laoruumis.

Kuulsus on levinud

Tänaseks on Pihtla kesvamärjukese kuulsus jõudnud kaugele. Kohalikud teavad rääkida, et kui sinna kanti turistid satuvad, siis on üheks nende lemmikküsimuseks kindlasti, kuidas leida teed Pihtla õllekotta.

Varem on Arved Väli ajakirjanduses öelnud, et tema algne äriidee oli müüa lahtist koduõlut, mis oleks odavam kui poes saadaval pudelitesse villitud õlu. Ise kasutab ta oma toodangu iseloomustamiseks sõna “taluõlu”, sest tootmisel rakendatav tehnoloogia on sama, mida vanasti kasutati Saaremaa taludes.

Praegu on Pihtlas valmiva taluõlle kangus 7,6 kraadi, mis on kangem kui kunagi Varmas toodetud väga kuulus Saaremaa õlu. “Ma võiks ju selle veel kangemaks ajada, kuid päris sellist mõõtu ka ei tahaks, et toop ja mees,” ütles Väli augustikuu alguses Postimehele antud usutluses. “Kes seda siis osta jõuaks?”

Aastate möödudes on kunagisest taluõlle tootmisele alusepanijatest ainsana ametisse jäänud vaid Arved Väli. Ülejäänud on siirdunud teisele tööle. Kaua aega aitas teda üks kohalik õllemeister, kes aga 2005. aastal meie hulgast lahkus.

Sellest ajast ongi Väli ettevõttes üksinda. Ainsana Eestis on ta hankinud oma toodetud taluõllele isegi tööndusliku litsentsi, mis lubab tal seda kõikjal müüa. “Minu teada on taluõlle müügiluba olemas ka mõnel turismitalul,” selgitas Väli, “kuid nemad tohivad seda turustada vaid oma klientidele.”

Taluõlle müük nõuab oskust

Saaremaal on Pihtla õlletoa toodangut võimalik osta kolmes kohas: koduvalla Kaali trahteris, Mustjala pangal ja Angla tuulikute juures. Suvel turustatakse seda ka Mandri-Eestis toimuvatel laatadel.

“Igal aastal olen kindlasti osalenud meie kahel peamisel õlleüritusel – Õllesummeril Tallinnas ja Leisi Õlletoobril,” rääkis Arved Väli. Siinjuures olgu vahemärkusena lisatud, et käesoleval aasta Õlletoobril pälvis Pihtla õlleköögi märjuke parima koduõlle tiitli.

Minu täpsustavale küsimusele, et kas ka Kuressaare linnas saab Pihtlas valmistatud kesvamärjukest kuskil proovida, vastas õllemeister: “Linn pole ses mõttes veel ärganud. Põhjus on üks: minu õlu pole ju filtreeritud ja et klient ei saaks oma kannu sisse liialt pärmi, mis sinna vaati paratamatult ladestub, nõuab selle väljalaskmine erilist oskust ja tehnikat.”

Tänased noored baarinäitsikud ei viitsi aga sellise joogiga lihtsalt jännata, palju kergem on kannu niristada Saku Originaali või A. le Coqi Premiumi. “Ka on minu õlle realiseerimistähtaeg lühike,” lisas Väli. “Ühesõnaga, taluõlle müük tänapäevastes baarides ja restoranides on vägagi komplitseeritud.”

Jõukaks selle äriga ei saa

Pihtla pruulikojast väljudes on taluõlle keskmiseks hinnaks 30 krooni liitrist. Arved Väli märkis, et suvehooajal on õlletootmine üpris tulus, sest joojaid jagub, kuid talvel on olukord niru. “Kuskil septembris, kui puhkused läbi, vajub turg täiesti kokku,” rääkis ta. “Veel on kaubal mõnevõrra minekut detsembris enne jõule, kuid seejärel on kuni hiliskevadeni taas suisa tühi maa.”

Järelikult tuleb ka taluõlle tootjal – nagu paljudel turismiga tegelevatel ettevõtetel Saaremaal – talv üle elada suvel kogutud varudega. Samas kinnitas Pihtla õllemeister, et kui tekib ootamatu nõudlus, siis toodangut tal pakkuda on.

Kuid siiski on Pihtla õlle tootmise ajaloos esinenud ka juhtum, et kogu õllepartii tuli minema visata. Kuna aga tegemist on ikkagi alkoholiga, oli see protseduur üpris keeruline ja täis bürokraatiat.

Arved Väli sõnul tuli tal selleks maksu- ja tolliametile spetsiaalne avaldus teha. Pärast seda moodustati veel spetsiaalne komisjon, kelle valvsate silmade all talvekuudel realiseerimata jäänud kesvamärjuke hävitati.


Taako OÜ
Tegevjuht: Arved Väli
Osanikud: Arved Väli (82 500 krooni), Tõnu Hütt (17 500 krooni)
Registreeritud tegevusalad: Õlletootmine
1) alkohoolsete jookide ja tubakatoodete jaemüük;
2) jae-, komisjoni- ja hulgikaubandus;
3) toiduainete, karastusjookide ja õlle tootmine ja realiseerimine;
4) toitlustamine
Müügitulu 2007 – 130 000 kr*, 2006 – 108 895 kr
Kasum 2007 – 5000 kr*, 2006 – 14 101 kr
Punkte: 97
Koht ÄP TOP-is: 18

Allikas: Äriregister; *ÄP

ÄP metoodika ettevõtete TOP-i koostamisel:
Valdkonna TOP-i pääsemiseks pidi ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 51%.

Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal:
1) möödunud aasta käive;
2) käibe kasv võrreldes ülemöödunud aastaga;
3) möödunud aasta kasum majandustegevusest;
4) kasumi kasv võrreldes ülemöödunud aastaga;
5) rentaablus möödunud aastal;
6) omakapitali tootlikkus möödunud aastal.

Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Print Friendly, PDF & Email